Millal registreerida käibemaksukohustuslaseks?

KMS § 19 lg 1 kohaselt tekib isikul käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus juhul, kui tema maksustatava käibe osakaal alates kalendriaasta algusest ületab 16 000 euro piiri. Piirmäära sisse ei arvestata põhivara müüki ja Eesti isikule teostatavat kaugmüüki. Registreerimiskohustus tekib KMS § 3 lg 1 alusel sellisel isikul, kes tegeleb ettevõtlusega. Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimist ei nõuta, kui isiku kogu käive on nullprotsendiga maksustatav käive. Näiteks kui isiku kogu käibe moodustab kauba eksport või teenuse müümine kolmandate riikide ettevõtjatele. Nullmääraga maksustatakse muuhulgas ka transiidi, ekspordi ja impordiga seotud teenuseid. Samuti kohaldatakse nullmäära rahvusvahelistele merelaevadele ja peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja õhusõidukile. Küll aga tuleb tähele panna, et registreerimiskohustus tekib siiski juhul, kui nullmääraga käive on ühendusesisene käive või teenus, mida osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Sellised nullmääraga tehingud lähevad 16 000 euro piirmäära hulka, sest liikmesriikide vahelisi tehinguid võrreldakse ühendusesisese käibe aruannete põhjal ja siin ei saa olla, et ühes liikmesriigis deklareeritakse kauba või teenuses saamist ja müüja liikmesriik ei näita seda tehingut sest müüja ei ole isegi käibemaksukohustuslaseks registreeritud.

Kindlasti on oluline teada, et käibemaksukohustuslaseks saab isik ennast registreerida ka enne, kui ta maksustatav käive 16 000 euro piirmäära ületab. 16 000 piirmäära ületamisel on see aga kohustuslik. Enne piirmäära täitumist vabatahtlikult registreerimisel peab maksumaksja olema valmis tõendama oma ettevõtluse olemasolu või sellega alustamist Eestis. Reeglina on sellisel juhul maksuhaldur üsna ettevaatlik ja kahtlustav, kas isik ikka hakkab ettevõtlusega Eestis tegelema või mitte ning esitab küsimusi ja palub dokumentaalseid tõendeid selle kohta, milles hakkab seisnema maksumaksja maksustatav ettevõtlus Eestis ja kust ta selle jaoks vahendeid saab. Tihti nõutakse ka äriplaani, kuigi selle olemas olu või puudumine ei tõenda tegelikult mitte midagi.

Tähele tuleb panna, et KMS § 19 lg 1 tuleb tõlgendada nii, et kui isiku kogu käive on nullmääraga, siis seda 16 000 piirmäära hulka ei arvata ja registreerimiskohustust ei teki. Kui aga isikul on lisaks nullmäärale ka 20% käivet, siis tuleb 20% ja 0% käive kokku liita ja selle alusel vaadata, kas 16 000 piirmäär saab ületatud või mitte. Näiteks, kui isikul on ainuüksi 20 000 eest nullmääraga käivet, siis tal selle alusel registreerimiskohustust ei teki. Kui samal isikul on aga 10 000 eest 20% käivet ja 6000 eest nullmääraga käivet, siis tuleb nullmääraga käive lugeda 16 000 euro hulka käivaks ja isikul tekib piirmäära ületamisel käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus.

Rõhutada tuleb, et käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus ei sõltu isiku juriidilisest vormist vaid sellest, kas see isik tegeleb maksustatava ettevõtlusega. Nii saavad ja ka peavad teinekord käibemaksukohustuslased olema ka MTÜd, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ka kohaliku omavalituses üksused. Tavakorras mitte-äriühingud küll ettevõtlusega ei tegele, kuid teatud juhtudel on see üsna levinud praktika.

Autor: Tõnis Elling, Grant Thornton Rimessi maksunõustaja