Maksu- ja Tolliamet hakkab kujundama e-maksuametile uut nägu ja tegu ning ootab selleks kõigi kasutajate julgeid ja lennukaid ideid.
- kasutajad kujundavad uue e-MTA Foto: MTA
Maksuamet tahab ehitada e-MTA ettevõtja abimeheks, et maksude tasumine toimuks veelgi lihtsamalt ning tulevikus saaks nutivahendis elementaarsed asjad tehtud ja maksukohustuse täitmisel saaks nõu reaalajas. Plaanitud on näiteks töötada välja automaatne andmevahetus maksukohustuslaste ja MTA vahel, arendada välja e?arve süsteem maksude tasumiseks, pakkuda mugavat tegutsemisvõimalust erinevate nutivahendite kaudu.
MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnutsi on 2015. aasta peamiselt projekti ettevalmistamise aasta, mil kujundatakse e-MTA uus visuaal ning analüüsitakse läbi, mida tuleb olemasolevate süsteemide tehnilises struktuuris muuta.
„Kuna meil on üle 200 rakenduse, siis kindlasti arendustööd saavad olema etapiviisilised. Uus e-MTA peab vastama eelkõige kasutajamugavusele st põhirakendused peavad olema kasutatavad nii tavaarvutis, kui ka nutiseadmes, olema kolmkeelsed ning nende jõudlus peab olema piisava operatiivsusega. Sel aastal on juba plaan võtta kasutusele internetikaubanduse tellimise rakendus, käibemaksukohustuslakseks registreerimine ja e-ajatamise uus funktsionaalsus,“ selgitas Veermäe.
Veermäe lisas, et iga uus teenus või olemasoleva teenuse uuendamine on plaanis selliselt, et kõigepealt valmib rakenduse prototüüp ja siis läheb see kasutajagruppidele testimiseks. Ettevõtjate katusorganisatsioonidel on igal juhul valmisolek kaasalöömiseks olemas.
„Tagasiside põhjal hakkamegi siis teenuseid juurutama. Sellele järgneb omakorda veel prooviperiood, mil küsime uuesti tagasisidet. Uus e-teenus on valmis siis, kui see on kasutaja poolt heaks kiidetud, seega püüame omalt poolt tavapärasesse IT-arendusprotsessi võimalikult palju paindlikkust juurde tuua. Iga rakenduse juurutamiseks tehakse ka alati analüüs, et kas investeering on tasuv,“ rääkis Egon Veermäe.
Lisainfot ja ideede esitamise lingid leiate
SIIT.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.