Täna riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas teatas maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektor, et deklareeritava tehinguinfo piiri tõstmisel 1000 eurost ülespoole kaotaks käibemaksukontrolli uuendus oma mõtte ega aitaks võidelda käibemaksupettustega.
MTA peadirektori Marek Helmi sõnul annaks tehingupartnerite info deklareerimise 1000 eurole seatud piir ametile ülevaate hinnanguliselt 60 protsendist tehingutest äriühingute vahel, mis moodustab kõigi tehingute kogusummast 99 protsenti.
„Kui piiri tõsta 5000 euroni, siis saaksime infot vaid 2 protsendi ehk iga 50nda tehingu kohta, mis moodustab 44 protsenti tehingute kogusummast. 10 000 eurose piiri puhul laekuks meile info aga vaid 1 protsendi ehk iga kahesajanda tehingu kohta, mis on ligi kolmandik kõigi tehingute summast. Kusjuures see hõlmaks eelkõige just niigi väiksema maksuriskiga ettevõtteid. Ilmselgelt kaotab kontrollimuudatus siis igasuguse mõtte,“ nentis Helm.
Helm lisas, et tehingute summa piirmäära ülespoole nihutamine ei mõjuta ka üldist maksukäitumist, mille hälbed saavad sageli alguse ettevõtlusega alustades. „Samuti tähendab see, et peame oma kontrolliressurssi jätkuvalt kulutama info kokkukogumiseks, aga mitte sisuliseks kontrollitegevuseks.“
Helm kinnitas, et tehingupartnerite info esitamine alates 1000 eurost tagab riigile vähemalt 30 miljoni euro ulatuses täiendavat käibemaksulaekumist aastas.
Muudatus puudutab vaid käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingute vahelisi tehinguid.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.