Tuleva aasta riigieelarve on konservatiivne

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis võrreldes tänavusega on 349 miljonit enam. „Maksuliste tulude kasv on võrreldes tänavuse planeeritava laekumisega 6,8 protsenti. Mittemaksulised tulud vähenevad 8,2 protsenti seoses välisraha vähenemisega. Riik saab kriitikute kiuste hakkama ka neis oludes“, ütles Ligi.

Riigieelarve kulusid on planeeritud järgmisel aastal 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga kasvavad need 377 miljonit ehk 4,9 protsenti.

Ligi sõnul võib järgmisele aastale vastu minnes tõdeda, et majandusarengu heitlikkus ja väliskeskkonna negatiivsed surved on leevenenud. Investeerimiskliima püsib soodne. Ministri hinnangul on erinevate majandusnäitajate järgi olukord Euroopa majanduses viimastel kuudel stabiliseerunud.  ELi ja eriti euroala riikide süvenenud majandus- ja rahandusalane koostöö, kriisi ennetus- ja lahendussüsteemide loomine lubavad prognoosida tendentsi püsimist. „Kõik see suurendab ka Eesti majanduse kasvuvõimalusi ning prognoos lubab 2014. aastal kasvu kiirenemist keskpika potentsiaalse taseme lähedale,  3,6 protsendini. See number on suurem kui OECD liikmesriikide keskmine ning märkimisväärselt parem euroala omast,“ selgitas Ligi.

Valitsemisalade palgafondid suurenevad  5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2014. aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti  ehk 2,28 miljardit eurot.

Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832,1 miljonit eurot ehk ligi 17,6 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Ligi sõnul iseloomustab tuleva aastat, et riigieelarvet konservatiivsus ja jätkusuutlikus on tagatud.