Advokaadibüroo GLIMSTED advokaat Marko Saag rääkis tänasel Äripäeva Sisekontrolli aastakonverentsil kuidas tagada õiguslikult, et töötaja ei varastaks.
Varastamine võib toimuda erinevates vormides - alustades lihtlabasest saia vargusest kuni kliendibaasi viimisest konkurendi juurde, selgitas Saag. Varastamine on tema sõnul ka see, kui luuakse konkureeriv ettevõte ja viiakse kaasa kliendibaas ja intellektuaalne vara. Selle vastu on kolm peamist kaitsemeedet, millega seda blokeerida või raskendada.
Esimene võimalus on kehtestada ärisaladuse hoidmise kohustus. Töölepingu seaduses on kohustus hoida töölepingu ajal ja peale töölt lahkumist ärisaladust hoida. Praktikas ei ole ärisaladust aga sellises ulatuses defineeritud, et seda saaks hõlpsasti kaitsta. Vältimaks keerulisi kohtuvaidlusi, sõnasta väga selgelt, mis on see ärisaladus mida sa kaitsta tahad. Mida täpsemalt on see sõnastatud, seda täpsemalt saate selle rikkumist ette heita.
Anna ärisaladus võimalikult väheste isikute kasutusse, loo parooliga keskkond ja märgista ärisaladust kandvad dokumendid. Kui ei ole paika pandud, mis tingimustel ja kes saab ärisaladusele ligi, ei saa seda töötajale hiljem selle avalikustamist ette heita. Kahjutasu nõudmiseks pane lepingusse kirja leppetrahv, siis ei pea hiljem keerulise kahjuväljaarvutamisega tegelema.
Selleks, et intellektuaalne omand oleks tõesti ettevõtte oma, sätesta lepingus, et kõik intellektuaalne vara läheb tööandjale. Kui kõik varalised õigused intellektuaalsele omandile kuuluvad tööandjale, ei tohi töötaja selle intellektuaalse varaga tulu teenida. Kui tööandjal on varade litsents, võivad sellega mõlemad tulu teenida. Kui töötaja rikub intellektuaalse omandi kokkulepet on enamasti võimalik nõuda vaid rikkumise lõpetamist. Kuna täna ei ole Intellektuaalse nõude osas kahjutasule tähelepanu pööratud, on Saagi hinnangul on intellektuaalse varaga seotu enamasti nö pilla-palla laiali.
Kehtesta konkurentsikeeld. Seadusest tulenevalt lõppeb konkurentsikeeld töösuhte lõppemisega. Kui soovid kehtestada keelu, mis piirab töötajal ka pärast konkurendi juurde minna, siis arvesta, et keelata saab vaid aasta mil tuleb töötajale tagada selle eest mõistlik tasu. Mõistlik tasu tuleb maksta lähtuvalt kehtestatud piirangutest, mida laiemad on piirangud seda väiksem on mõistlik tasu, ent ka siis on võimalus siiski konkurendi juures töötada. Ka konkurentsikeelu rakendamisel on leppetrahvi võimalus, mis ei välista konkurentsikeelu rikkumisel ka kahjutasu nõuda.
Korralda nii, et töötaja ei kasutaks ettevõtte vara isiklikeks huvideks, näiteks krediitkaardiga isiklike ostude tegemine. Kui töötaja on teinud isiklikke kulusid tuleb töötajal see hüvitada kohe, hagi saab esitada 12 kuu jooksul alates kulutustest teada saamisest.
Tööandja ei saa keelata arvuti kasutamist isiklikuks otstarbeks. „Tööandja ei saa eeldada, et töötajal ei ole isiklikku elu töö ajal,“ ütles Saag. Tööandja vara on võimalik piirata vaid siis, kui isiklikuks eluks vara kasutamine kahjustab seda vara olulisel määral. Saag hoiatas, et piiranguid võib seada, ent etteheidete tegemisel ja kahjutasu nõudmisel peaks tööandja olema ettevaatlik.
Töölepingu seadus näeb ette vara hüvitamise täielikult tekitatud kahju eest. Kui on tuvastatud, et töötaja on tahtlikult midagi ära varastatud, siis vastutab varaliselt töötaja. Kui vargus on juhtunud hooletusest, võib kohtus süüdi jääda ka tööandja. Varalist vastutust saab kehtestada vaid mõistlikku tasu makstes, tasu suurus sõltub vastustuse ülempiirist, mis tuleb kokkuleppida. Vastutus ei saa olla piiritu, mida kõrgem ülempiir seda kõrgem mõistlik tasu.
TASUB TEADA
Kas töötaja järel tohib luurata?
Isikuandmete kogumisel tuleb lähtuda minimalistlikust printsiibist. Juhul kui tööandja töötajat on nn googeldanud ehk otsimootorist tema nimega otsinud, siis hoiata potentsiaalset töötajat, et googeldasid teda ja anna talle võimalus selgitada, muidu võib ähvarda diskrimineerimise süüdistus.
Töötaja postkasti võib jälgida vaid siis kui oled töötajat sellest varasemalt teavitanud. Töötaja isiklikke asju avada, muuta ja modifitseerida ei tohi. Tööandja ei tohi eeldada, et tööajal töötajal isiklikku elu ei ole. Kui töötaja avastab, et teda on jälgitud on tal kolme aasta jooksul võimalik esitada hagi. Selliste asjadega tuleb olla hästi ettevaatlik.
Allikas: Marko Saag
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.