Firmad jäävad võlgu enne pangale kui tarnijale ja riigile

Ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt 14, avaliku sektori asutused 10 ja tarbijad 7 päeva. Eesti ettevõtted hilinevad täna arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest.

„Uuringus küsiti ettevõtetelt muuhulgas ka seda, millises järjekorras nad tasuvad arveid likviidsusprobleemide korral. Enamikus Euroopa riikides tasuvad ettevõtjad kõigepealt maksud riigile ja seejärel tasutakse kõige olulisemate tarnijate arved. Eestis makstakse esmalt olulisematele tarnijatele, seejärel tasutakse maksud ning kolmandana kohustused panga ees. Siin on Eesti ettevõtete käitumises toimunud oluline muutus, kuivõrd veel 2009. aastal oli pank esimene, mis likviidsusraskustes ettevõttelt raha võis loota,“ selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.

Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 49 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 34 päeva. Heas mõttes paistavad silma Eesti eraisikud, kes tasuvad arved 17 päevaga arve saamisest arvates. See on sarnane Soome tarbijate käitumisele, kus arved makstakse keskmiselt 15 päeva jooksul. Teistes Skandinaavia riikides kulub tarbijatel arve väljastamisest tasumiseni 22-24 päeva, Lõuna-Euroopa riikides aga 57-74 päeva.

Meie regiooni avaliku sektori maksekultuur eristub selgelt Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidest. Soomes kulub avaliku sektori asutustel arvete maksmiseks 24 ning Eestis 25 päeva. Teistes Skandinaavia riikides 33-35 päeva, Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides aga 85-170 päeva.

Samas on üle 90 päeva võlas olevate arvete osakaal Eestis kaks korda suurem kui Skandinaaviamaades, vastavalt 14% ja 7% kõikidest väljastatud arvetest.Euroopas tervikuna on lootusetute võlgnevuste osakaal kasvanud aastaga 2,8%-lt 3%-ni kogukäibest. Kui Eestis on ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal Euroopa keskmine ehk 3%, siis Kreekas ja Horvaatias on lootusetuid võlgu juba 9,9% aastasest kogukäibest. Eesti maksekäitumine on hea ka Läti 5%-lise näitaja kõrval. Kõige rohkem kasvasidki lootusetud võlad viimase aastaga Kreekas ja Lätis, aga ka Poolas ja Iirimaal.

Makseriskid tervikuna on aasta jooksul kasvanud eelkõige Kreekas, Küprosel, Ungaris ja Lätis, vähem ka Leedus, Itaalias ning Iirimaal. Makseriskid on langenud Skandinaaviamaades, Austrias ning Saksamaal.