IBM: turvariski kannab nii nutitelefon kui tahvelarvuti

Tänasel IBM IT Turvalahenduste seminaril räägiti, et töötajad on ühed suuremad IT turvariskide kandjad, kuna kasutavad oma nutitelefone ja tahvelarvuteid nii kodu kui töövõrgus. „Kahjuks on suur osa tänastest infoleketest põhjustatud sellest, et töötaja viib andmed koju, võtab nö tööd koju kaasa ja sealt need siis lekivadki,“ ütles IBM Security Systems Poola ja Baltimaade müügijuht Zbigniew Szmigiero.

„Kui aastal 2000 veel võtsid häkkerid oma pahategusid väljakutsena, nad testisid lihtsalt oma oskuseid, siis täna on see terve tööstusharu. Häkkerid muutuvad aina kavalamaks ja neile kõlbavad absoluutselt kõik sihile viivad teed – iga meetod on hea,“ rääkis Szmigiero. „Võtame näiteks üsna levinud QR koodi – see on häkkerile ülihea võimalus peita lingis sisalduv ja liigseid kahtlustusi äratada võiv andmerida. Või võtame näite Poolast – seal on maanteel sellised kiiruskaamerad, mis jälgivad, kui kiiresti auto ühe kaamera juurest teiseni jõuab – kui jõudsid liiga kiiresti, tuvastab kaamera auto numbrimärgi ja sind ootab automaatselt trahviteade. Mida häkkerid tegid? Nad kirjutasid autonumbri asemele lihtsa koodijupi, mis sundis kaamerasüsteemil andmebaasi hülgama.“

Szmigiero sõnul on tänavu juba päris palju kõmulisi juhtumeid olnud, näiteks andmehoiustamist pakkuva firma Evernote andmete lekkimine, küberrünnakud Lõuna-Korea pankadele ja telekanalitele, mis viis näiteks sõjalise organisatsiooni NATO nii kaugele, et eile loodi uus sõja-aja reegel – nüüdsest võib häkkeri lihtsalt koha peal maha lasta.

Szmigiero väitel ei toimu suurem osa tänastest küberrünnakuist enam klassikaliselt – keegi paha ja võõras tungib su sisevõrku. „Täna käib hoopis nii – kõigepealt uurin ma häkkerina välja, kes on mind huvitava asutuse IT-pealik, administraator. Seejärel vaatan, näiteks Facebookist, kes on tema sõbrad. Nüüd ründan ma tema sõbra arvutit, hõivan selle ning saadan sealt sellele „adminile“ sõnumi, näiteks mõne talle sobiva kauba sooduspakkumisega. Sooduspakkumine toob „admini“ minu loodud veebilehele – nüüd on mul piisavalt aega, et leida tema arvutist nõrk koht ning sinna oma programmijupike sisestada. Edasi on lihtne – kui mul on pahavara su „admini“ arvutis, hangin ma sealt andmebaasi võtme. Nii on juhtunud, Michelle Obamale näiteks saadeti sõnum, millega anti talle võimalus vaadata lasteaia peol tehtud pilte,“ rääkis Szmigiero. „Liiga palju töökohaga seotud arvuteid on kodudes.“

Szmigiero sõnul ütleb statistika, et enamus rünnakuid tulebki väljaspool turvatud võrku nakatatud koduarvutitest ja mobiilsetest seadmetest. „Jah, töötaja nutitelefon/tahvelarvuti on häkkerile väga väärtuslik sihtmärk – ta käib sellega ju töövõrgus,“  lisas Szmigiero. „Nutitelefonide/tahvelarvutite puhul ei mõtle inimesed pahatihti turvalisusele – ometi laeti möödunud aastal alla tervelt 45 miljardit äppi – lõviosa neist äppidest on häkitud ning jooksevad seadmetel, mis kasutavad firma turvalist võrku. Vaadake ikka hoolikalt, milliseid andmeid uus äpp kasutada tahab, kontrollige oma mobiilseadmeid!“