Tööandjate Keskliit tahab sotsiaalmaksu jätta töötaja maksta

Tervishoiutöötajate streik tõstatab tööandjate keskliidu hinnangul taas kord tervishoiusüsteemi toimimise teema, mis vajab huvigruppide senisest palju laiapõhjalisemat arutelu. „Ettevõtjad pole rahul, et maksavad töötajatele tervisekaitse tagamiseks sotsiaalmaksu, kuid nagu streik näitab, siis need kaitset ei saa – kindlustussüsteem ei toimi. On tulnud isegi ettepanekuid lõpetada sotsiaalmaksu maksmine, kuna teenust vastu ei saa,“ märkis keskliidu juhataja, haigekassa nõukogu liige Tarmo Kriis.

Tööandjate organisatsioonid on juba üle kümne aasta nõudnud sotsiaalkindlustussüsteemi muutmist, et käsitleda ravikindlustust töövõtja maksuna. Kriisi sõnul on Eesti sotsiaalmaksusüsteem – kus maksu maksab ainult tööandja ja töövõtjad ei panusta rahaliselt ega moraalselt – Euroopas unikaalne. „Kui töötajad hakkavad sotsiaalmaksu maksma, siis nad ise dikteerivad, millist kindlustuskaitset nad vajavad, kuidas arste peaks tasustama ja millise maksukoormuse juures seda saaks tagada,“ ütles Kriis.

Tööandjate keskliidule teeb samuti muret, et algusest peale töötüli raamidest väljunud streik on hakanud venima. Selle üheks põhjuseks on arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmine tõsta palku 12–23%.

„Tervishoiutöötajate uus palganõue on 3–5 korda suurem kui riigisektori järgmise aasta palgakasv ja veelgi suurem erasektori võimalustest. Selline nõudmine ei ole vastuvõetav,“ rõhutas Kriis. Tema sõnul vallandab arstide palkade tõstmine üldise palgasurve või käivitab isegi terve streikide ahela.

Ettevõtjad on tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisse oluliselt panustanud, kuna 2009. aastast maksab viie haiguspäeva eest töövõtjale tööandja. „Tööandjad mõistavad selgelt, et riigi kõik kulutused on seotud riigieelarvega. Kui ühes sektoris tahetakse teha lisakulusid, on selleks vaja leida kas lisatulusid või vähendada kulusid millegi muu arvelt. Lõppkokkuvõtteks tuleb iga täiendav kulutus maksumaksja taskust,“ täiendas Kriis.

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.