Reeglid, mida kindlustuses rikutakse

ELi ebaausate kaubandustavade direktiiv sätestab, mida kaupleja saab ja ei saa nõuda. "Soovitus seltsidele ja maakleritele, tehke enda jaoks selgeks seal nimetatud alused," selgitas Luik, millisel määral peab kindlustusvõtja tegema kindlustusandjaga koostööd.

Kindlustusvõtja peab mõistlikus ulatuses tegema koostööd. Riigikohus öelnud, et näiteks DVDde ostutshekkide nõudmine pole mõistlik. Üldreegel siin: saab oodata neid tõendeid, mida on mõistlik nõuda. Samas ettevõtjal peaksid siiski soetamisdokumendid alles olema. Kui kindlustusvõtja tekitab olukorra, mis ei võimalda esialgset olukorda kontrollida, siis sel juhul kindlustusselts ei pea midagi hüvitama. Luik tõi näiteks ringkonnakohtu lahendi, kus isik põhjendas joovet sellega, et jõi end pärast avariid täis.

On olemas soovituslikud juhendid – Eesti Kindlustusliidu head tavad ja OECD kahjukäsitluse head tavad – sealt tuleneb, kuidas koostöö võiks toimida. Kohtupraktikas pole kasutatud, kuid praktikas võiks rohkem sellist pehmet õigust kasutada, sõnas Luik.

Probleeme esineb tihti tüüptingimustega. Näiteks nõue esitada originaalsed juhiload, kuid mis on nendel lubadel pistmist kahju hüvitamisega? Sellised tingimused pole kindlasti kehtivad, selgitas Luik. Ka maakler peaks sellele tähelepanu pöörama, vastasel juhul probleemsete tüüptingimustega lepingu soovitamine võiks anda õiguse nõudeks ka maakleri vastu.Kui kiiresti peab kahju hüvitama? VÕSist saab välja lugeda, et kahju peaks välja maksma kuu aja jooksul.Samas on tihti lepingus piirang, et enne ei maksta, kui kriminaal- ja väärteomenetluses on tulnud otsus. Kriminaalasjade puhul võib tähtaeg olla isegi 10 aastat, aga kas nii kaua peab ootama hüvitist, küsis Luik. Ringkonnakohtu lahend on selgelt öelnud, et kui selts pikendab sel alusel tähtaega, siis see tüüptingimus tühine.

Ka Saksa ja Soome riigikohtu lahendid kinnitanud sama seisukohta, et kriminaalmenetlus ei saa hüvitamist edasi lükata.

Taanis näiteks saadakse hakkama isegi 14päevalise tähtajaga hüvitiste maksmisel, tõi vandeadvokaat välja.Kui viivitamine toimub, siis mis saab? Tihti pandud peale piirang, et üle teatud protsendi ja summa ei maksta. See tüüptingimus võib olla ebaproportsionaalne ja peaks olema tühine.

Kui ettevõte kannatab seetõttu kahju, siis peaks saama seda seltsilt sisse nõuda. Näiteks pood kannatas saamata jäänud tulu tõttu kahju, kuna poe avamine viibis. VÕS sätestab siin, et kahju saab nõuda nii palju, kui seda ei kata  viivis.

Kas kindlustusmakse mittetasumine on ikka alati probleem?

Turul esineb praktikat, et kindlustusmaakler annab täiendava maksetähtaja. Teade tähendab, et maakler saadab sisuliselt iseendale teate, sest maakler esindab kindlustusvõtjat. Kuigi teate sõnastusega saab seda olukorda parandada, on see siiski ebamõistlik riskikoht. Kindlustusmaakler tohib maksta kindlustusmakseid, kuid täiendavatel teadetel, mis toovad kaasa lepingu lõppemise, on muud nõuded.

Mis saab, kui hüpoteegipidajale ei anta tasumise võimalust? Hüpoteegipidaja on priviligeeritud seisus. Täiendava tähtaja võimalus peaks olema olemas ka hüpoteegipidaja suhtes, leiab Luik.Soome kindlustusõigus annab töötule/haigele sisuliselt maksimaalselt kuni kolm kuud tasuta kindlustuskaitset olukorras, kus kindlustusvõtjal ei ole võimalust kindlustusmakset tasuda, aga Eesti seadus sätestab, et mittemaksmine on vabandatav, kui põhjus on maksjast mittesõltuv. Selle all peetakse silmas eeskätt vääramatut jõudu.Lepingu lõpetamistasu ei tohi nõuda, see on tühine tüüptingimus, rõhutas vandeadvokaat.

Autor: Kadri Järve, Juuli Laanemets