Raamatupidaja kutsetunnistus paneb õppima

Tiitus õppis aastaid tagasi Tartu Ülikoolis kaubandusraamatupidamist ja lõpetas selle edukalt. Hiljem on ta raamatupidamist õpetanud ka teistele. „Aeg jõudis kätte, kus ma tahtsin endale midagi tõestada,” selgitas Tiitus eksamile mineku tagamaade põhjusi.

Antav kutsetunnistus on saajale oluline paber, sest eelkõige on paberi taga suur töö. Teadmised, mida enne omandada tuleb, neid ei saa igapäeva töö baasil usub Tiitus. „Peab kõvasti pingutama ning palju juurde õppima, oluline on teoorias kõva põhi alla saada.” Samas arvab Tiitus, et noortele on tunnistuse omamine väga tähtis, kindlasti on see konkurentsieelis ja näitab kõnekalt spetsialisti kvalifikatsiooni.

Ettevõttes Elering raamatupidajana töötav Siivi Sedrik tegi kutseeksami samal perioodil ja tööandja soovitusel. Ka Sedrik leidis, et oli vajalik juurde õppida nii mõndagi uut. „Igapäevane töö raamatupidajal ei nõua näiteks finantsplaneerimist,” tõi Sedrik välja teema millega kokku polnud puutunud. „Kolleegidest oli abi, ikka sai mõnda asja eksamiteks valmistudes küsida,” usub Sedrik. Küsimusele, mis muutus pärast tunnistuse saamist, ei osak Sedrik ühest vastust öelda, küll aga muutus palganumber ning see on juba hea.

Tänase seisuga on Raamatupidajate Kogu lehel 63 inimese nimed kellele on väljastatud raamatupidaja II astme kutsetunnistus. Kas seda on palju või vähe, nende Eestis töötavate tuhandete raamatupidajate kohta, saab juba igaüks ise otsustada.