40 ehitajat põgenes maksuametniku eest

Ehitusplatsidel viibinud ligi 1000-lt inimeselt võeti selgitusi töösuhte või selle puudumise kohta. Esialgsed tulemused näitavad, et ligi veerand töötajatest saab ümbrikupalka.

Kontrollimistel juhtub sageli, et ehitusplatsil töötavad inimesed püüavad joosta ametnike eest minema või kõikvõimalikul muul moel selgituste andmisest kõrvale hoida. Nii põgenes viimaste kontrollide käigus maksuhalduri eest 14 objektil ligi 40 inimest. Ehitusvaldkonnas kontrolle juhtiva Rauno Ellermaa sõnul näitab põgenemine selgelt, et nende inimeste tööandjad on oma äritegevuse üles ehitanud maksupettusele. Niisuguseid ettevõtteid kontrollib ja karistab maksuhaldur seni kuni neil on maksudega kõik korras.

Kurioosse juhtumina võib näiteks tuua ehitaja, kes põgenes ametnike eest katusele, või siis teise, kes peitis end keldrisse ja väitis, et tuli äsja platsile tööd otsima. Miks ta tööotsinguid just keldrist alustas ei osanud ta selgitada, kuid kontrollimisel selgus, et ta on sellel objektil siiski pikemat aega töötanud.

Ei puudunud ka tavapärased seletused, et ollakse ehitusplatsil juhuslikult kellelgi külas, või esimest päeva tööl, või et töötamise aluseks on suuline leping. Inimesed on seletustes otsesõnu öelnud, et nad on mustalt tööl just tööandja surve tõttu ja et nad nõustusid ümbrikupalgaga raske majandusliku olukorra tõttu.

Muuhulgas tuvastati objektidel ka tööjõudu Bulgaariast, Ukrainast ja Lätist ning esmase info põhjal avastati mitmeid rikkumisi. Maksuhaldur teavitab sellest võõrtööjõu osas järelevalvet tegevaid Politsei- ja Piirivalveametit ning Tööinspektsiooni.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik: „2011. aastal jäi riigil ehitusvaldkonnas saamata vähemalt 40 miljonit eurot. Üle veerandi ehitusettevõtetest ei täida oma maksukohustusi korrektselt ja siin on kuhu minna. Selgelt on näha, et lisaks kontrolli mahtude suurendamisele on vaja muuta ka õiguslikku regulatsiooni. Peame saavutama olukorra, kus ehitusplatsil viibivad töötajad on fikseeritud kellaajaliselt ja kuupäevaliselt. Näiteks Rootsis on teatud tegevusvaldkondades niisugune töötajate ja tööaja arvestuse pidamise kohustus. Rootsi maksuhalduril on õigus ette teatamata tegevuskohta siseneda ja arvestuse olemasolu ning täpsust kontrollida. See on loonud olukorra, kus objektidel ei ole enam esimest päeva tööl olevaid ega sugulasi külastama tulnud inimesi.“