Millal teha vaie maksu- ja tolliametile või kaebus kohtusse?

Lembit Sullakatko

Tegemist ei ole teineteist täielikult välistavate kaebemenetlustega. Nii võib vaidemenetlusele järgneda ka kohtumenetlus. Kui esitatakse aga vaie ja kaebus koos või enne vaideotsuse (vaideotsus on haldusakt, millega haldusorgan lahendab vaide) saamist esitatakse kaebus kohtusse, tagastab haldusorgan vaide ilma läbi vaatamata.

Millal esitada vaie haldusorganile ja millal esitada kaebus kohtusse? Vastuse leidmiseks on vaja mõlemaid kaebemenetlusi lähemalt käsitleda.

Menetluse kestvus

Igal inimesel on huvi, et tema vaie või kaebus vaadataks läbi võimalikult kiiresti, sest kõigi huvides on saada vaidluse osas selgus vähima ajakuluga.Vaidemenetluse puhul on seaduses selgelt sätestatud tähtaeg, mille jooksul peab haldusorgan otsuse tegema. See on 30 päeva, mida on vaide lahendajal võimalik pikendada 10 päeva võrra. Kohtumenetlusele kindlat tähtaega määratud ei ole, kuid praktika näitab, et juba üksnes esimeses kohtuastmes läheb lahendi tegemisega tunduvalt kauem aega kui 30 päeva.

Menetluskulud ja maksukorralduse seaduse 14. peatükis sätestatust.

Erinevalt kohtumenetlusest ei ole vaide menetlusse võtmise eelduseks riigilõivu tasumine. See teeb vaidemenetlusest odava ja kõigile kättesaadava kaebemenetluse. Erinevalt kohtumenetlusest ei ole vaidemenetluses võimalik nõuda haldusorganilt vaide esitamisega seotud kulude hüvitamist (sh esindajale makstud tasu). Vaide esitamisel ei ole kohustust esindaja kasutamiseks, vaide esitaja saab lähtuda maksuameti kodulehel olevast vaide esitamise juhendist, mida näeb SIIT

Kaebemenetluse avalikkus

Kohtumenetlus (eelkõige kohtuistung, selle toimumise aeg ja jõustunud kohtulahend) on üldjuhul avalikud, üksnes teatud asjaoludel on võimalik avalikkuse juurdepääsu kohtumenetlusele piirata. Vaidemenetlus ei ole avalik – haldusorgan ei avalda infot selle kohta, kes missuguse toimingu või haldusakti peale vaide esitas, samuti ei avalda haldusorgan vaideotsuseid.

KokkuvõtteksVaidemenetluse eelis kohtumenetluse ees on kiirem lahend, odavam menetlus ja see, et kõrvalistele isikutele ei saa teatavaks vaidemenetluse asjaolud. Lisaks võimaldab vaidemenetlus saada haldusorganilt lühikese aja jooksul vaidluse osas seisukoha, mis ka vaide rahuldamata jätmise korral aitab otsustada, kas kaebuse kohtusse esitamine on perspektiivikas või mitte. Arvestades kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid, on niisuguse otsuse tegemiseks oluline omada võimalikult palju informatsiooni.

Vaidemenetlus kujutab endast kiiret ja odavat vaidluste lahendamise menetlust ja annab ka haldusorganile endale võimaluse teha väljaantud haldusaktide ja toimingute osas kiiret ja efektiivset järelevalvet.

Maksuameti tehtud haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaiete läbivaatamine maksuametis võib esmapilgul tunduda kummaline, kuid niisugune vaidemenetluse regulatsioon on aktsepteeritud ka teistes Euroopa riikides. Samuti puudub haldusorganil igasugune huvi jätta vaidemenetluses kasutamata odav ja kiire võimalus selleks, et tühistada enda poolt välja antud ebaõige haldusakt. Nagu näha statistikast on maksuameti poolt rahuldatud vaiete osakaal olnud viimastel aastatel 25-40 %. Eeltoodu on enam-vähem samas suurusjärgus MTA haldusaktide ja toimingute peale kohtusse esitatud kaebuste tulemustega ja tõendab seda, et maksuametis on oma õigusi võimalik efektiivselt kaitsta ka vaidemenetluses. Esitatud vaiete arv on aasta-aastalt kasvanud. 2010. aastal oli 537 vaiet ja 2011. aastal 573 vaiet.