• 22.12.11, 11:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus kinnitas hea õigusloome põhimõtted

Valitsus kiitis täna heaks „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“, mille eesmärgiks on parandada eelnõude kvaliteeti, suurendada avalikkuse kaasamist ning muuta Eesti õigusruum selgemaks.
Valitsusele hea õigusloome eeskirja esitanud justiitsminister Kristen Michali sõnul aitab eelnõu muuta viisi, kuidas Eestis seadusi tehakse, nii et need oleks kvaliteetsemad ja kõigile arusaadavamad.
"Aastaks 2014 soovime jõuda selleni, et kõik ministeeriumid arvestavad ja täidavad neid põhimõtteid. Uute reeglite kohaselt on esimeseks sammuks probleemi, võimalike lahenduste  ja nendega kaasnevate oluliste mõjude kaardistamine, mis pannakse kirja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusse. Alles seejärel asutakse eelnõu kirjutamise juurde ja hiljem tehakse uuendusena ka eelnõu tegelike mõjude järelanalüüs," selgitas Michal..
"Kõik see kõlab küll lihtsalt ja loogiliselt, kuid juba täna on ütlejaid, kes räägivad, et seadusi nii teha on kallis, keeruline ja aeglasem kui ilma nende mõju analüüsimata. Valitsuse otsus on aga selge sõnum - veel kallim on teha halbu seadusi, mis pole ühiskonnas mõistetavad ega oma soovitud mõju. Kehvade seaduste ümbertegemine pole mitte ainult piinlik vaid ka kallis, seetõttu loodan ka avalikkuse tuge, kui mõni seadus valmib kvaliteedi ja põhjalikkuse huvides edaspidi aeglasemalt," rõhutas minister.
Täna valitsuses kinnitatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" viib ellu riigikogu selle aasta kevadel kinnitatud alusdokumendi „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ põhimõtteid.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele