• 19.12.11, 11:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtete võlakoormus väheneb

Eesti Panga koostatud majanduse rahastamise ülevaatest selgub, et nii Eesti ettevõtete kui ka majapidamiste finantskäitumine püsib sel aastal konservatiivsena.
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist Viljar Vald ütleb kommentaariks, et ettevõtete müügikäive on jõudsalt taastunud majandusaktiivsuse ja eelkõige tugeva välisnõudluse tõttu suurenenud ning ettevõtted on oma tegevuse rahastamiseks kaasanud eelkõige lühiajalist krediiti. Pikaajaliste investeerimislaenude käive on tema sõnul samas kasvanud tagasihoidlikult, kuna uusi investeeringuid on finantseeritud pigem ettevõtete siseallikatest ehk kasvanud kasumitest. "Välisomandis ettevõtted on aktiivselt kaasanud välismaiseid laene, mistõttu on välismaiste võlakohustuste osakaal tõusnud buumieelsele 26% tasemele," lisas ta.
Ka majapidamised on vaatamata märgatavalt paranenud tööturu olukorrale ja tugevamale kindlustundele olnud 2011. aastal tarbimisotsustes ettevaatlikud. "Esmatarbimisest üle jääv raha pigem säästetakse pangahoiustel. Uusi laene on 2011. aastal rohkem võetud auto ning kvaliteetsema ja kallima kinnisvara soetamiseks," märkis Vald kommentaaris.
Valdi sõnul on Eesti pangandussektori kapitalibaas tugev ja kodumaist raha uute laenude väljastamiseks piisavalt. "Laenutagasimaksetest ja hoiusemahu kasvust tulenevad rahavood on piisavad, et rahastada ka praegusest suuremat laenukäivet."
Intressimarginaalid on langenud Eesti Panga oodatust kiiremini. "Samas on tõsine oht, et pangad hakkavad euroala võlakriisis pingestuva rahastamisolukorra tõttu tõstma uute laenude intressimarginaale," märkis Vald.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus on Eesti Panga teatel 2011. aastal märgatavalt vähenenud. "Ettevõtete võlakoormus SKP suhtes kahanes II kvartali lõpuks 115%ni ja majapidamistel 51%ni. Ka järgmisel aastal ületavad laenutagasimaksed uute laenude mahtu ning pangalaenude jääk kahaneb jätkuvalt," ennustab keskpank.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele