Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, millega hakatakse edaspidi täituritele avalik-õiguslikke nõudeid jagama nende töö edukuse alusel, motiveerides sedasi täitureid tõhusamalt tööle.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul võetakse edaspidi kohtutäituritele nõuete jagamise aluseks nende senise tegevuse tulemuslikkus ning aktiivsus.
„Avalik-õiguslikud nõuded, milleks on näiteks trahvid, sunniraha ja maksuhalduri ettekirjutused, on ju tegelikult võlg Eesti riigile ning maksumaksja huvides on, et neile võlgu oldav nõutaks sisse. Iga kokkuhoidlik peremees või perenaine käituks samamoodi – kes ikkagi teeb oma tööd paremini, sellele usaldatakse rohkem teha,“ ütles Michal.
Justiitsministri sõnul anti näiteks eelmisel aastal täituritele menetlusse 105 245 avalik-õiguslikku nõuet kogusummas ligi 83,5 miljonit eurot ning riigi huvi on, et need nõuded saaks võimalikult edukalt täidetud. „Seadusemuudatusega hakkame hindama nõuete täitmise edukust ja selle alusel hakkab tulevikus täitur, kes tulemuslikumalt tööd teeb, saama ka rohkem nõudeid. Oleme juba varem muutnud avalike nõuete jagamist selliseks, et ei oleks võimalik korruptiivselt kedagi eelistada nõuete saamisel, uus muudatus on samm edasi maksumaksja nõuete tõhusaks sissenõudmiseks,“ ütles minister.
Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.
Avalik-õiguslikest nõuetest 50% jaotatakse paremusjärjestuse alusel ja 50% võrdselt tööpiirkonna täiturite vahel. Paremusjärjestus koostatakse iga kohtupiirkonna kohta eraldi igaks aastaks.
Nõuete jagamise kriteeriumid töötati välja justiitsministeeriumi ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja koostöös. Muudatuse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2013.
Seotud lood
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt hakatakse edaspidi avalik-õiguslikke nõudeid täiturite vahel jagama nende töö edukuse alusel.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.