Kolmandate riikide võõrtöölised saavad ELi kodanikega sarnased õigused

Direktiiv annab võõrtöölistele võimaluse saada töö- ja elamisluba ühtse menetlusega. "Ühtse loa" direktiiv täiendab teisi seadusliku sisserände meetmeid nagu sinine kaart (ELi-ülene tööluba) ning on loodud ELi tööturu vajaduste hõlpsamaks rahuldamiseks, selgitas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

"Ühtse loa direktiiv võimaldab meil teatud määral tegeleda tööjõu puudusega Euroopas. Samuti aitab see hoida kontrolli all migratsioonivoogude tasakaalu. On mõistlik, kui sisseränne on legaalne /.../. Uued reeglid lihtsustavad elamis- ja töölubade andmist ning tagavad kolmandate riikide kodanikele sarnased õigused ELi töötajatega," ütles raportöör Véronique Mathieu (EPP, FR) esmaspäeval toimunud arutelul.

Need reeglid ei mõjuta ELi riikide pädevust otsustada, kas või kui palju töötajaid väljastpoolt ELi vastu võtta, kuid positiivse otsuse korral peavad liikmesriigid nelja kuu jooksul otsustama ühtse loa taotlemise võimaldamise.

Ühtse loa saanud isikud saavad sarnased õigused ELi töötajatega selles, mis puudutab töötingimusi, kvalifikatsiooni tunnustamist, õigust liituda ametiühingutega ning saada pensionit, sotsiaalkindlustust ja tööhõiveametite vahendatavaid teenuseid. ELi riigid võivad nendele õigustele seada teatud omapoolseid piirangud.

Esitatud direktiiv aitab samuti vähendada bürokraatiat kolmandate riikide kodanikele, võimaldades neil saada töö- ja elamisluba ühtse menetlusega.

Kellele laieneb ühtne luba?

Kokkulepitud reeglid hõlmavad neid kodanikke väljastpoolt ELi, kes soovivad elada ja töötada mõnes liikmesriigis või kes juba elavad ja töötavad seaduslikult mõnes ELi riigis. Uus seadus ei laiene pikaajalise elamisloaga isikutele, põgenikele ega lähetatud töötajatele, kelle suhtes kohalduvad juba kehtivad teised ELi reeglid, hooajatöölistele või firmasisesesse lähetusse saadetud töötajatele, kelle suhtes kehtivad samuti teised ELi direktiivid. Au pair`id ja meremehed, kes sõidavad liikmesriigi lipu all, ei kuulu samuti sellesse gruppi.

Sotsiaalsed garantiid ja kutseharidus

Üldise põhimõtte järgi tagatakse kolmandatest riikidest töötajaile ELi töötajatega sarnased sotsiaalsed garantiid. Liikmesriigid saavad aga seada piiranguid nendele töötajatele, kelle tööleping on lühem kui 6 kuud. Saadikute ettepanekul võimaldatakse kolmandatest riikidest töötajaile sarnaselt ELi töötajatega kutseõpet- ja -haridust. Kui kutseharidus või ülikooliõpe ei ole seotud töötaja ametiga, siis võivad liikmesriigid esitada eritingimusi nagu näiteks keeleoskus.

Teisipäeval toimunud hääletusega lõppes selle küsimuse seadusandlik menetlus kuna liikmesriigid olid eelnõu juba heaks kiitnud. Liikmesriikidel on kaks aastat aega, et antud direktiiv oma seadusandlusesse üle võtta.