- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaido Lemendik: 1300 kirja – kellele ja milleks?
Maksu- ja tolliamet on kindel, et ümbrikupalga maksmise kahtlustusega kirja on saanud just need ettevõtjad, keda see puudutab, kirjutab MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.
24. novembril alustas maksu- ja tolliamet kirjade saatmist 1300 ettevõttele, mida kahtlustatakse ümbrikupalga maksmises, käibe varjamises ja/või fiktiivsete arvete kasutamises. Hinnanguliselt jääb nende 1300 ettevõtte puhul riigieelarvesse laekumata 30,2 miljonit eurot aastas.
Kirjade saatmisel on maksuhalduri eesmärk mitte koormata ettevõtteid maksurevisjonide ega süüteomenetlustega ning võimaldada esmalt maksuarvestust parandada.
Niisuguse võimaluse on maksukohustuslased senini hästi vastu võtnud. Olgu selle tõenduseks kasvõi aasta 9 kuu statistika – 1019 lõpetatud maksukontrolli (sh 42% juhtudel nõustus kontrollitav maksuhalduriga ja esitas ise parandatud maksudeklaratsiooni) ning ligi 1500 maksudeklaratsiooni parandust ilma kontrollimenetlust alustamata. 2010. aastal oli samaks ajaks parandusi 300 võrra vähem.
Kirja saajate valimiseks võrdlesime töötasu suurust ettevõtetes, mis asuvad ühes piirkonnas ja tegutsevad samal tegevusalal ning võrdlesime käibemaksu näitajaid. Kirja saajateks valisime need, kelle osas olid erinevused keskmisest väga suured. Kirja saajate osas erinevad deklareeritavad väljamaksed töötajatele keskmiselt 45% ulatuses samal tegevusalal tegutsevate äriühingute näitajatest.
Lisaks on osa kirja saanute puhul tuvastatud, et kodulehel märgitud töötajate arv erineb oluliselt maksudeklaratsioonidel märgitust.
Enne kirjade saatmist analüüsisid revidendid igat potentsiaalset kirja saajat eraldi ja välistasid nimekirja ekslikult sattunud. Käsitööna välistati kokku 13% esialgsest valikust. Seetõttu oleme kindlad, et kirja on saanud just need ettevõtjad, keda see puudutab.
Selleks annab kindlust nii meie riskianalüüsi täpsus, mida ilmestab kõige paremini läbiviidud kontrollides tuvastatu – 88% juhtudest lõpeb maksukontroll maksuarvestuse muutmisega kui ka varasemad sarnased kirjade projektid.
Meenutuseks, et seekordne kirjade saatmine ei ole maksuhalduri jaoks esmakordne. 2008. aastal saatis amet ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetele 1001 kirja. Kirja saanutest ca 50% parandas ise oma maksukäitumist ning makse tasuti riigieelarvesse juurde 59,1 miljonit krooni. Ülejäänute suhtes, kes oma käitumist ei parandanud ega osanud ka põhjendada oma maksuarvestuse erisusi, alustas maksuhaldur kontrollimenetlust.
Ka täna ootab maksu- ja tolliamet kirja saanutelt eelkõige oma maksude arvestamise ülevaatamist ja korrektuuride tegemist. Nende väheste puhul, kelle madalad töötasu ja/või käibemaksunäitajad on põhjendatud, ootavad ametnikud info edastamist põhjuste kohta. Informatsiooni edastamine on oluline, et vältida hilisemat asjatut maksukontrolli.
Nende suhtes, kes pärast kirja saamist ei paranda oma maksualast käitumist ega põhjenda oma keskmisest erinevat majandustegevust, alustab maksu- ja tolliamet maksude tasumise ja arvestamise kontrollimist. Ikka selleks, et oleks tagatud aus konkurents ja riigieelarves oleks piisavalt raha nii õpetajate, politseinike ja päästjate palga maksmiseks kui ka muudeks kuludeks, mis on vajalikud riigi toimimiseks.
Autor: Lemmi Kann, Kaido Lemendik
Seotud lood
Amello Raamatupidamisteenused OÜ on nördinud maksuhalduri märgukirjast, milles lüüakse ümbrikupalga maksja tempel hea maksukäitumisega ettevõtetele, kes maksavad ameti hinnangul liiga väikest töötasu.
Maksu- ja Tolliamet alustab täna kirjade saatmist 1300 ettevõttele, kes võivad ameti hinnangul maksta ümbrikupalka või varjata fiktiivsete arvetega oma tegelikku käivet.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele