Kas majandusüksus on sattunud statistikauuringusse ja tal on tekkinud andmete esitamise kohustus, saab nüüdsest kontrollida ameti veebilehel.
2012. aastal saab majandusüksus infot selle kohta, mis aruandeid Statistikaametile esitada tuleb, kontrollida ameti veebilehel
www.stat.ee rubriigis
Andmete esitamine >
Andmete esitamise kohustus. Andmete esitamise kohustusest teadasaamiseks tuleb vaid sisestada majandusüksuse registrikood. Ametlikes Teadaannetes Statistikaameti infot enam ei ilmu.
2012. aastal kogub Statistikaamet andmeid ligi 40 000 majandusüksuselt. Aastas korraldab Statistikaamet üle 200 statistikatöö, millest suur osa uurib majandusüksusi. Neilt kogub Statistikaamet andmeid statistikaaruannetega.
„Statistikaamet püüab statistika tegemiseks kasutada võimalikult palju riiklikes registrites olemasolevaid andmeid. Samas kogu vajaminevat infot riigi andmekogud ei sisalda ja seetõttu tuleb andmeid koguda otse majandusüksustelt,“ märkis metoodika osakonna juhataja Kaja Sõstra.
Olulise uuendusena märkis Sõstra ka seda, et 2012. aasta algusega saab läbi üleminekuaeg, mil Statistikaamet kogus majandusüksustelt dubleerivalt samu andmeid, mis on äriregistrile esitatavas elektroonilises majandusaasta aruandes. 2012. aastast on äriregistrile esitatud majandusaasta aruande andmed Statistikaameti peamises andmekogumiskanalis eSTAT eeltäidetuna juba kuvatud. „Majandusüksusel jääb täita vaid need read, mida ei ole majandusaasta aruandes küsitud või mida ta seal ei ole esitanud,“ lisas Sõstra.
Samas ettevõtlus- ja majandusstatistika tegemiseks vajab Statistikaamet oluliselt rohkem andmeid, kui majandusüksus esitab äriregistrile majandusaasta aruandega. Statistikaamet kasutab ära elektroonilist töötlust võimaldaval kujul esitatud majandusaasta aruanded, ent teiste oluliste majandust ja ettevõtluskeskkonda iseloomustavate näitajate jaoks kogub amet andmeid ikkagi statistikaaruannetega. „Statistikaametile esitatavate andmete hulk väheneb, kuid andmete esitamise kohustus jääb,“ rõhutas Sõstra.
2012. aasta statistikatöödega saab tutvuda Statistikaameti veebilehel Statistika > Metaandmed >
Statistikatööd.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.