Kõiki, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo sooritamises ELis, tuleb koheselt teavitada nende menetlusõigustest, seisab teisipäeval, 13. detsembril Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonis.
Seda tuleb teha lihtsasti mõistetavas keeles ning iga kahtlusalune, kes on vahistatud või kinni peetud, peab samuti saama kirjaliku "õiguste deklaratsiooni". Saadikud lisasid resolutsiooni ka õiguse vaikida, õiguse kohesele meditsiinilisele abile ning õiguse võtta ühendust sugulastega, teatas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis pressinõunik Mare Haab.
Uus direktiiv, mille on juba kokku leppinud liikmesriikide valitsused, paneb paika ELi piires miinimumnõuded teabe kohta, mida tuleb anda kuriteo toimepanemises kahtlustatavale või süüdistatavale tema õiguste ja talle esitatud süüdistuste kohta.
Praegu on sarnase informatsiooni jagamine riigiti väga erinev. Mõnedes riikides antakse teavet üksnes suuliselt, teistes tehakse seda kirjalikult, kuid teave on tehniline ja keeruline ning seda antakse vaid nõude esitamisel.
"Uus direktiiv on oluline teetähis tagamaks kuriteo toimepanemises kahtlustatavate või süüdistatavate õiglast kohtlemist terves ELis. Üksikisik saab oma õigusi kaitsta vai juhul, kui ta oma õigusi teab. Parlamendi nõudmisel laiendati seda õiguste loetelu teabele saada meditsiinilist abi, võtta ühendust sugulastega jne," ütles raportöör Birgit Sippeli (S&D, DE).
Millist teavet tuleb anda
Igale isikule, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, tuleb koheselt anda teavet järgmiste menetlustoimingutega seotud õiguste kohta:
· õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele
· õigus kasutada kaitsjat
· tasuta kaitsja saamise tingimused
· õigus saada teavet süüdistuse kohta
· õigus vaikida
Õiguste deklaratsioon peab sisaldama teavet, mis puudutab:
· aega, kui kaua võib isikut kinni pidada
· kuidas isik saab vahistamise vaidlustada ja kuidas saavutada oma kinnipidamise läbivaatamine;
· kui pikk on tema asjas kohaldatav maksimaalne kohtueelse kinnipidamise periood
Resolutsioon võti vastu 663 pool, 24 vastu ja 17 erapooletu häälega. Pärast direktiivi vastuvõtmist on liikmesriikidel aega kaks aastat, et see oma seadusandlusesse üle võtta.
Taani on ainus liikmesriik, kes ei rakenda uut korda.
Vastuvõetud tekst on kättesaadav
SIIN valides kuupäeva 13.12.2011
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.