Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmises 290 euroni.
Sotsiaalpartnerid tõdevad, et kuna Eesti majandus kasvab ning elukallidus on tõusnud, on aeg tõsta ka alampalka. Kuna Euroopa majanduses püsib ebastabiilsus, puudub tööandjatel veel kindlustunne ulatuslikumaks palgatõusuks. Siiski peavad tööandjad ja ametiühingud vajalikuks alustada 2012. aastal alampalga ostujõu taastamisega, arvestades seejuures ka järgmiseks aastaks kavandatud pensionitõusuga.
„Kui pensionid tõusevad ja palgad mitte, suurendab see tööturul passiivsust, mis oleks vale signaal,” märkis Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis. „Tööandjad on seisukohal, et töötasu üleriigiline alamäär võiks alates 1. jaanuarist 2012. a. tõusta 290 euroni kuus, samas tempos, nagu riik suurendab keskmist vanaduspensioni.”
Ka Ametiühingute Keskliit peab vajalikuks jätkata alampalga kokkulepete sõlmimist. „Meie algne ettepanek oli leppida kokku 300 eurost suuremas numbris, kuid esmatähtis on pääseda nii-öelda kännu tagant liikuma, taaselustada kokkulepete protsess,” märkis keskliidu esimees Harri Taliga. „Parimalgi tahtmisel pole kriisi tagajärgi võimalik ületada ühe aastaga, aga kui majanduses tagasilööki ei tule, saab järgmisel aastal juba suuremaid eesmärke seada.“
EAKL ja Tööandjate Keskliit täpsustavad lähipäevil veel kokkuleppe detaile. Üleriigiline alampalk 278,02 eurot kehtib alates 2008. aastast.
Seotud lood
Tööturu osapooled on lubanud lähipäevil allkirjastada leppe, mis tõstab alampalga seniselt 278 eurolt 290 euroni, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et ettepanek pole veel ametlikult ministeeriumisse jõudnud ning vajab veel analüüsi.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.