Tööandjad palkade tõstmisega ei kiirusta 

Uuringust selgus ka, et ühtset palkade kasvu kõigile oodata ei tasu, pigem hinnatakse hoolega nii töötaja panust, turu olukorda kui ka ettevõtte finantsvõimalusi.

Pooled küsitlusele vastanud tööandjatest ei ole töötasudes viimasel kuuel kuul muutusi teinud ega kavatse seda teha ka järgmise kuue kuu jooksul. Pisut üle viiendiku uuringus osalenud tööandjatest on viimasel kuuel kuul töötasusid kergitanud ja sama palju uuringus osalejatest kavandab seda teha järgmisel kuuel kuul.

Toimunud töötasude muutused valitud ametialadel on üldiselt pisut suuremad – umbes 11% ringis – kui kavandatavad muudatused, mis jäävad 7% kanti. Samas on organisatsioone, mis kavandavad muutusi, veidi rohkem kui neid, kes on viimasel 6 kuul töötasusid korrigeerinud. Neid, kes on viimase poole aasta jooksul töötasusid korrigeerinud ja kavatsevad seda teha ka järgmisel kuuel kuul, oli väga vähe – 6%.

Töötasude muutused ei pruugi puudutada kõiki ametikohti ja töötajaid ning tasemed, kust töötasusid kergitatakse, on erinevad. Töötasude erinevused ametialade sees on üsna suured ja seda just ühe ettevõtte piires – sõltuvalt töötaja oskuste tasemest, erinevatest lisatasudest, boonustest ja töömahust. Erinevused paistavad eriti silma ametialadel, kus töötasus on oluline koht lisatasudel, samuti on erinevused märgatavamad suuremates ettevõtetes.

Kui toimunud töötasude muutuste peamised põhjused on ettevõtte majandustulemustes ja töömahu kasvus, siis kavandatavate töötasude muutuste osas on suurenenud palgaturul toimuva mõju. Palku survestab tööturu olukorra paranemine olukord, tööjõupuudus teatud erialadel, samuti lähipiirkonna tööjõuturud.

Tasub teada

Tööandjate keskliit korraldab ametialade palgauuringut kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Seekordne uuring oli teine ja selle käigus vaadeldi oktoobrikuu töötasusid 26 valitud ametialal. Uuringule vastas 268 organisatsiooni, esindatud olid erineva suurusega ettevõtted, erinevad sektorid ja piirkonnad.

Tööandjate keskliidu palgauuring sai alguse mõned aastad tagasi ja oli suures osas liikmesettevõtete algatus. Keskliidu palgauuringu eripäraks on see, et tööandjad ise saavad väga palju mõjutada seda, milliste ametialade palkasid uurida ja mida lisaks küsida.

Teine oluline erinevus on kiirus. Keskliit kogub andmeid oktoobrikuu palkade kohta novembris ja tulemused avaldatakse juba detsembris. Uuring toimub kaks korda aastas. Juba sügisel saab võrrelda andmeid kevadise uuringu tulemustega ning vaadata, kuivõrd on tööandjate prognoosid tegelikkusele vastanud.

Sellist kiirust saab uuringuga lubada tänu sellele, et andmeid ei koguta persooniti, vaid ametialade kohta keskmiselt. Nii hoitakse oluliselt kokku nii vastajate aega kui ka andmetöötluseks kuluvat ressurssi. See seab küll piirid andmete statistilisele analüüsile – nt ei saa välja võtta mediaanpalka –, kuid selle niši täidavad õnneks kõik ülejäänud palgauuringud.