• 13.12.11, 09:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raamatupidamise seaduse muudatused said  valitsuse heakskiidu

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõud.
Eelnõu eesmärk on määratleda seni rakendussättega reguleeritud raamatupidamiskohustuslastele taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus majandusaasta aruande esitamisel. Eelnõu sätestab taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutuse neile raamatupidamiskohustuslastele, kes on kuni 2012. aasta 1. jaanuarini vabastatud nende vormide kasutusest.
Nõude kohaldamisega ei kaasne halduskoormuse suurenemist, sest enamikule senise erandi kasutajatele säilib võimalus koostada majandusaasta aruannet väljaspool elektroonilist aruandluskeskkonda, sealhulgas mitte järgida taksonoomiat ning taksonoomia vorme, juhul kui juhtkonna hinnangul ei võimalda väljatöötatud vormid anda õiget ja õiglast ülevaadet ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Halduskoormuse vähendamise meetmena võimaldatakse majandusaasta aruande allkirjastamist vaid ühe tegevjuhtkonna liikme allkirjaga kasumit taotlevate majandusüksuste osas.
2011. aasta juuli seisuga on äriregistri andmetel Eestis tegutsemas ligikaudu 136 000 ettevõtjat ja mittetulundusühingut, kus on tegevad ligikaudu 253 000 juhatuse liiget. Võttes aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud halduskoormuse mõõtmise kalkulaatori raamatupidamise seaduse muudatusest tuleneva halduskoormuse langusega kaasneva kulude vähenemise ligikaudu 572 000 euroni, kui regulatsioon laieneks nii kasumit taotlevatele kui ka mittetaotlevatele üksustele, märgitakse eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2012.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele