Ettevõtjad saavad kohustuse teavitada maksuhaldurit saatelehe elektroonilise süsteemi kaudu aktsiisikaubaga liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest.
Alates 2012. aastast saab liikmesriikide vahel veetava kauba saatelehti edastada täiendatud elektroonilise süsteemi kaudu. See tähendab, et edaspidi peab ettevõtja teavitama maksuhaldurit elektroonilise saatelehe süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest (veoki vahetus, avarii jms). Euroopa Liidu tasandil arutatakse siiski süsteemi rakendamise edasilükkamist kolme kuu võrra tehniliste probleemide tõttu paljudes liikmesriikides, selgitas rahandusministeerium.
Eelnõuga viiakse ka mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär (71,58 eurot) vastavusse energiamaksustamise direktiiviga ja tõstetakse pliibensiini aktsiisimäära tasemele (422,77 eurot 1000 liitri kohta). Samuti kaotatakse kooskõlas sama direktiiviga kodumajapidamises kütteainena kasutatavalt põlevkivikütteõlilt aktsiisivabastus ja rakendub aktsiis 15,01 eurot 1000 kilogrammi kohta. Statistika kohaselt põlevkivikütteõli kodumajapidamistes ei tarbita, seega mõjusid muudatus kaasa ei too.
Vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsusele selle aasta juulist täiendati eelnõud muudatusega, mis võimaldab kütusesarnastele toodetele (KN 3811) aktsiisikauba liikumise- ja kontrollisätete kohaldamist.
Aktsiisiseaduse muudatusega saab edaspidi lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile ehk blokile kinnitatud maksumärgiga sigarette nii nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile (20 tk pakis).
Seadus peaks jõustuma 2012. aasta 1. märtsil. Kütusesarnastele toodetele (KN 3811) aktsiisikauba liikumise- ja kontrollisätete kohaldamist puudutavad sätted, samuti lennukibensiini aktsiisimäära tõstmist puudutav säte jõustub 2012. a 1. juulist.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.