Valitsus kiitis heaks käibemaksuseaduse muudatuse, millega kehtestatakse maksupettuste vältimiseks pöördmaksustamise erikord kulla käibele.
Erikord hakkab kehtima 2012. aasta 1. märtsist. Pöördkäibemaksuga kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes müügil lõpptarbijale. Muudatus avaldab positiivset mõju konkurentsile ning riigieelarvele, kuna enammakstud käibemaksu tagastatakse hinnanguliselt 6,8 miljonit eurot vähem.
Sama elnõuga ühtlustatakse alates 2013. aastast nõuded arvetele ja teenuse käibe tekkimise määratlust Euroopa Liidus kehtivate nõuetega, mis puudutab mittemaksukohustuslasele autode, lennukite ja laevade üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist. Edaspidi tuleb teenus maksustada kohas, kus on kliendi asukoht või elukoht.
Lisaks laieneb alates 2012. aasta 1. märtsist maksuvabastust saavate isikute ring selliselt, et kauba impordil rakendatakse maksuvabastust ka siis, kui kauba deklareerib välisriigi importija esindajana Eesti tolliagentuur.
Seotud lood
Maksupettuste vältimiseks tahab riik lisaks sellest aastast kehtivale metallijäätmete ja kinnisasjade käibele kehtestada pöördmaksustamise erikorra ka kulla käibele
Maksupetturid, kes on ilma teinud paljuräägitud kütuse-, luksusautode või vanametalliäris, on viimase aasta jooksul leidnud uue väljakutse – hinnalise ja kerge vaevaga transporditava ehtekulla.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.