Riigikogu võttis vastu 2012. aasta riigieelarve

Eelarve koostamisel on lähtutud vastutustundlikust ning konservatiivsest eelarvepoliitikast – järgmise aasta oodatav valitsussektori eelarve on ühekordseid ning majandustsükli mõjusid arvestamata jätkuvalt ülejäägis, nominaalselt ulatub puudujääk 2,1 protsendini SKPst,teatas rahandusministeerium.

Suurim mõju järgmise aasta eelarvepositsioonile on põhjustatud heitmekvoodi müügituludest tehtavatest investeeringutest, mille maht moodustab 1,5 protsenti SKPst. Teise pensionisamba riigipoolsete maksete täies mahus taastamine maksab ligi 1 protsent SKPst. Nominaalse tasakaaluni on valitsusel eesmärk jõuda 2013. aastal, mis võimaldab hakata taastama majanduskriisi ajal kasutusele võetud reserve ja tekitada puhvrit majanduse võimalikeks tagasilöökideks tulevikus.

Eelarve puudujääk on järgmisel aastal kavas katta reservide arvel. Sellega väldib riik praegustel ebamäärastel aegadel laenamist finantsturgudelt, mis oleks laenuintresse arvestades ebamõistlik ning riigile rahanduslikult kahjulik. Seda olulisem on ka, et riigikassa ja muude valitsussektori üksuste, sealhulgas Töötukassa ja Haigekassa rahavooge juhitaks konsolideeritult ning ei suurendataks laenukulusid ega võlakoormust.

Järgmisel aastal aitavad ebamäärasust välisturgudel tasandada riigi poolt tehtavad investeeringud, elavdades sisenõudlust ja soodustades töökohtade loomist. Investeeringud kasvavad võrreldes 2011. aastaga 28 protsenti 1,25 miljardi euroni. Viiendiku investeeringutest moodustavad kvoodikaubandusest tulenevad investeeringud, mis annavad ka kestvat kokkuhoidu energiakuludes.

Riigi tegevuskulud järgmisel aastal üldiselt ei kasva, suurenedes 92,3 miljonit eurot peamiselt seadustest ning varem võetud kohustustest tulenevalt, sellest kaitsekulude kasv 52,4 miljonit eurot ja riigimaanteede hoolduskulud 10,3 miljonit eurot. Palgakulude kasv riigisektoris peab lähtuma olemasoleva ressursi efektiivsemast kasutamisest ning struktuursetest reformidest.

Lisaks järgmise aasta riigieelarvele võttis riigikogu vastu mitmed eelarvega seotud muudatused, millega muuhulgas lükkub edasi kõrgemate ametiisikute palgatõus, aasta võrra pikeneb omavalitsuste 60-protsendiline laenupiirang ning alates veebruarist tõuseb alkoholiaktsiis 5 protsenti.

Riigikogu kiitis heaks ka Töötukassa ja Haigekassa reservide liitmise riigikassaga, mis suurendab riigi likviidsust, aitab vältida pöördumist laenuturule ning hoiab valitsussektori siseselt kokku 28 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Samas on seadusega kassadele tagatud ligipääs oma vabadele vahenditele igal ajal ja soovitud summas.