MTA kütusemüüjatele: teeme koostööd!

“Kuigi maksuhaldur on väitnud, et tegemist on vajaliku, mõistliku ja proportsionaalse seadusemuudatusega, on Tallinna Halduskohtu menetluses praeguseks kümnete kütuse müügiga tegelevate ettevõtete kaebused. Juba mitu kohtuasja on lõppenud ettevõtete jaoks positiivselt, sest maksuhaldur on üksnes kaebuse põhjal leidnud, et on määranud tagatise vääralt, ja vähendanud tagatise nulli euroni,” kirjeldas advokaadibüroo VARUL partner Helmut Pikmets büroo maksuõiguse infokirjas maksuhalduri tegemisi.

Pikmets nendib, et vaatamata tagasilöökidele jahvatavad kohtuveskid täiel tuuril edasi.

“Siiski on tähelepanuväärne, et erinevalt maksuhaldurist on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus esialgse õiguskaitse  kohaldamise vaidlustes sedastanud, et kaebused ei ole perspektiivitud ega kaebajate argumendid otsitud,” märkis Pikmets lisades, et kohus määranud enamikus asjades maksuhalduri määratud 100 000 euro asemel tagatiseks summa, mis jääb üldjuhul vahemikku 6000 kuni 10 000 eurot. “Seega on ettevõtjatel vähemalt kohtuvaidluse ajal võimalik äritegevust mõistlikul viisil jätkata ja mõnel isegi püsima jääda.”

Maksuamet kriitikaga ei nõustu

“Sellise kriitikaga ei saa nõustuda,” ütles MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.

Ta selgitas, et kokku on väljastatud 215 tagatise määramise otsust ja 37 isikut on kohtus otsused vaidlustanud. Enim kaebusi esitatakse Lemendiku sõnul juhtudel, kui isikul puudub seaduses nõutav vähemalt kolmeaastane varasem tegevus, mis on tagatise vähendamise eelduseks.„Neli otsust, millest selgus, et vähendamiseks on siiski alused olemas, oleme ise kehtetuks tunnistanud ja teinud uued otsused, milles tagatissummat on vähendatud. See aga on veidi alla 2% kõikidest otsustest, mistõttu ei saa kriitikaga nõustuda,“ rõhutas Lemendik.

Küsimus, mis on need põhjused, miks maksuhaldur kohtus kaotajaks pooleks on jäänud, saab põikleva vastuse.

„Kuna kohtuvaidlused on pooleli, siis ei saa lähemalt kaasusi kommenteerida, kuid kohtu poolt määratud esialgse õiguskaitse määramisest ei saa teha järeldust, et on nõustutud kaebajaga.“

MTA rikub teabevahetuse reegleid?

Pikmets tõi välja ka teise negatiivne mõjuri, milleks on ebamõistlikult tihe suhtlus, mille maksuhaldur on ettevõtjale peale surunud.

“Alates selle aasta juulist saavad kütusekäitlejad iga kuu maksuhaldurilt järelepärimisi mitmesuguste andmete esitamiseks. Järelepärimised puudutavad kõike teemaga seonduvat: kütuse müügiandmeid, tehingupartnereid, kütuse ladustamist, transporti, müügikohti, omatarvet jne..Enamasti ei lõppe kirjavahetus esimesele järelepärimisele vastamisega, vaid kestab seni, kuni ettevõtja postkasti saabub järgmise kuu teabenõue ja kõik algab uuesti,” kirjeldas Pikmets kütusemüüjate kogemusi maksuhalduriga.

Tähelepanuväärne on advokaadi sõnul see, et teabevahetus ei toimu ühegi maksukorralduse seaduses sätestatud menetluse raames ja reeglite järgi, vaid e kirjavahetuse teel. “Selline masskirjavahetus on sedavõrd mahukas, et koormab ka maksuhaldurit ennast – mitmel juhul on küsimustes viidatud konkurendi nimele, st maksuhalduri ametniku tähelepanematusest või muul põhjusel on jäänud saadetavas e-kirjas nimed vahetamata.,” viitas Pikmets kurioosseltee juhtumitele.

„Täiendavate andmete regulaarne küsimine on seotud turu korrastamisega ja võimalike maksupetturite väljaselgitamisega, mis on meie ühine mure. Andmete küsimisel oleme valinud maksumaksjaid vähem koormava viisi ning üritanud vältida kontrollimenetlusi, mis on alati äriühingule koormavamad,“ selgitas omalt poolt Lemendik ja rõhutas, et teabe küsimine kui niisugune peaks sealjuures olema pigem positiivne nähe, sest maksuhaldur püüab teha oma otsuseid kõiki asjaolusid arvesse võttes. „Leiame lahendusi koostöös!“ läkitas Lemendik kütuse müüjatele sõnumi.

Pikmets leidis, et maksuhaldur võiks oma tegevusse siiski kriitilisemalt ja ettevõtjatega arvestavamalt suhtuda.

„Ega välistada saa, et varsti saab Eestis ettevõtlusega tegelda siis, kui igas valdkonnas esitad maksutagatise. Ei ole valdkonda, kus maksulaekumised oleksid 100%,” märkis advokaat, kelle sõnul aitaks asjale kaasa, kui maksuametnikud oma tööd absurdsete situatsioonide tekitamise asemel hoopis tõhustaksid. Absurdsuse illustreerimiseks tõi Pikmets näite ühest käimasolevast vaidlust, kus ettevõja peaks tagama näiteks 27 aasta osas oma maksukohustust.

“Loodan, et olukorra lahendamisel kohtus terve mõistus võidab,” lausus advokaat.