Rahandusministeerium kinnitas, et valitsus soovib hakata haigekassa ja töötukassa reserve kasutama riigi igapäevakulude katteks, prognoosi järgi vajab riigikassa nelja aasta jooksul ligi 570 miljonit eurot, kirjutab Postimees. Töötukassa ja haigekassa juhid peavad sellist plaani seadusevastaseks.
Rahandusministeeriumi arvutuste järgi säästaks riik sellisel moel nelja aastaga 28 miljonit eurot. Sääst tähendab seda, et laenu võttes peaks intressi maksma pangale, aga sotsiaalreservidest laenates saab intressi riik ehk haigekassa ja töötukassa.
Valitsuse liikmed Jürgen Ligi ja Andrus Ansip on kinnitanud, et riigi rahavoogude paremaks juhtimiseks on plaan liita haige-, töötu- ja riigikassa, kuid vastavat eelnõu pole ja liitmise kava üle peavad ametnikud praegu läbirääkimisi.
"Keegi ei ole kavatsenud konfiskeerida Töötukassa või Haigekassa reserve, sellist plaani pole olnud. Nii palju, kui mina olen saanud aru Riigikassa ja Töötukassa vahelistest läbirääkimistest, siis need tingimused, mida Riigikassa spetsialistid on praegu pakkunud Töötukassale, on märksa paindlikumad kui need tingimused, mille alusel on praegu Töötukassa oma reservid paigutanud," kommenteeris valitsusjuht Andrus Ansip eile valitsuse pressikonverentsil. "Ehk siis see perioodi kestvus, mille jooksul vahendite omanik ei saa vahendeid kasutada, Riigikassa puhul oleks märksa lühem kui ta praegu on Töötukassal omal käel paigutatud reservide puhul."
Riigikassa Töötukassale pakutud tingimused on Ansipi väitel märksa paindlikumad raha kasutamise mõttes olemasolevaga võrreldes.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.