Me ei peaks premeerima oma rahandust mitte korras hoidnud riike Euroopa Liidu võlakirjadega soodsama intressiga, kommenteeris peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
"Näeme eurovõlakirjades suuri moraaliriske. Need riigid, kes oma rahanduse korras hoidnud ja saavad seetõttu finantsturgudelt vahendeid odavamalt, peaks ohverdama nüüd midagi riikide heaks, kus rahandus on korrast ära ja finantsid tulevad kätte kallimalt. Tugeva ja kehva rahandusega riigid pannakse võlakirjadega sõltuma ühest intressimäärast,“ lisas Ansip. "On ütlematagi selge, et kõigil määr alaneda ei saa, kellelegi peab see tõusma. Ka meie puhul tähendab see olukorra halvenemist. Seetõttu ei pea seda õigeks. Aga see on ainult teoreetiline võimalus, sest me ei laena finantsturgudelt."
Ansipi sõnul ei usu ta, et võlakirjad momentaalselt võlakriisi lahendavad. Lahendus peitub kokkuhoius, reformides ja paremas maksulaekumises. „Ei peaks premeerima neid riike soodsama intressiga, kes rahandust korras pole hoidnud,“ lisas ta.
Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnad, et komisjon esitab varsti euroala ühiste võlakirjade emiteerimise ettepanekud, kergitasid eile Euroopa aktsiaid ning toetasid eurot.
Ühistes võlakirjades nähakse olulist osa euroala võlakriisi võimalikus lahenduses, kuna see tagab nõrgematele riikidele taas juurdepääsu turgu finantseeringule.
Komisjon on juba varem teatanud, et esitab vastava ettepaneku oktoobris. Muutunud pole ka Saksamaa seisukoht – euroala suurim riik on jätkuvalt ühiste võlakirjade vastu.
Seotud lood
Endise majandusministri ja reformierakondlase Meelis Atoneni sõnul võiks valitsus "ära unustada jutu, et abipaketid on investeering" ning kalkuleerida tõsiselt, kas neist on kasu.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.