• 14.09.11, 14:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ERRi töötaja pettis arvetega välja 48 000 eurot

Eesti Rahvusringhääling avastas sisekontrolli käigus, et tootmisteenistuse juhataja Janno-Hans Arro aktsepteeris arveid, mille väärtus ei kattu tööde tegeliku mahuga ja tekitas sellega ERRile kahju 47 516 eurot.
Janno-Hans Arro tunnistas avalikuks tulnud pettusi ning enda ainuosalust nendes, ERR vallandas Arro 12. augustil. Kahjusumma tagasisaamiseks sõlmiti notariaalleping, Arro maksis summa kogu ulatuses ERRile tagasi.
 ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul hakkasid kahtlused Arro poolt aktsepteeritud arvete ja nende aluseks olnud tehingute mahu vastavuse suhtes hargnema juuli teisest nädalast. "Edasisel uurimisel selgus, et mitmed arved tõepoolest ei olnud kooskõlas tegeliku tööhulgaga. Teisisõnu olid need Arro poolt aktsepteeritud ning esitatud ERRi raamatupidamisele väljamaksmiseks alusetult." "Me usaldasime valdkonna juhti, kellele oli antud vastutus ja suured volitused. Arro ei ületanud kunagi volituste rahalisi piirmäärasid, raamatupidamise sise-eeskirjad olid täidetud. Üksuses, mida ta juhtis, töötab rohkem kui sada inimest, selle rahaline käive on ligi kaks miljonit eurot, ja üksuse eelarve tulud ja kulud vastasid juhatuse poolt püstitatud eesmärkidele. Mingit kahtlust Janno-Hans Arro tegevuse suhtes ei olnud. Pigem vastupidi, tootmisteenistuses tundusid olevat kõik asjad korras," selgitas Allikmaa. "Juhtumi valguses on selge, et ERRi rahaliste tehingute aluseks olevad dokumendid peavad tehingute sisu edaspidi senisest palju üksikasjalikumalt kirjeldama. Kirjaliku lepinguta sõlmitavate tehingute rahalisi piirmäärasid oleme samuti alandanud," rääkis Allikmaa.  
Allikmaa sõnul pole ERR veel pidanud vajalikuks esitada avaldust politseile, sest Arro tunnistas oma süüd ja näitas head tahet tehtu hüvitamisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele