Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe ja IRL-i liikme Sven Sesteri sõnul ei ole järgmise aasta eelarve koostamise aluseks olev prognoos liiga optimistlik, vaid pigem hoopis konservatiivne ja kasv võib ootusi ületada.
Rahandusministeerium avaldas eelmisel nädalal majandusprognoosi, millel on kaks stsenaariumi - riigieelarve koostamise aluseks olev baasstsenaarium pakub tuleva aasta majanduskasvuks 3%, USA ja ELi majanduslangusega arvestav riskistsenaarium aga näeks ette 1% kasvu. Viimase tõenäosus on ministeeriumi kinnitusel 30-40%.
Opositsioon ning tööandjate keskliit kritiseerisid möödunud nädalal, et baasprognoos ei saa suure tõenäosusega teoks. Tööandjate keskliit soovitas lähtuda 0% kasvust.
Sesteri sõnul võib aga kasv tulla ministeeriumi pakutust pigem suurem. "Ma usun, et tegemist on pigem konservatiivse, kui mittekonservatiivse eelarvega," ütles ta ERR-i uudisteportaalile. "Arvan, et varsti näeme IMF-i ja Eesti Panga analüüse, mis annavad järgmise aasta majanduskasvuks veelgi kõrgema numbri, ehk siis kuskile 4-4,2% juurde," märkis Sester, kelle sõnul peab riik olema valmis riskistsenaariumiks, kuid igapäevast elu tuleb elada siiski baasstsenaariumi järgi.
Sesteri juhitava riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev ütles, et ministeeriumi prognoos "elab endiselt reformierakondlikus valimislubaduses". "Euroopas ja USA-s on ohte oluliselt rohkem, kui selles prognoosis tahetakse meile näidata," sõnas ta.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.