Riigikogu võttis täna menetlusse Eesti liitumise hädas riikide abistamiseks mõeldud ajutise fondiga EFSF.
Riigikogu võttis täna menetlusse Valitsuse 12. septembril algatatud „Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine“ eelnõu (90 OE), millega annab Eesti lubaduse garanteerida EFSFi raamlepingu alusel EFSFi võlakohustusi kuni 1,995 mld euro ulatuses toetamaks erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala liikmesriike.
Eesti liitumine EFSFiga ja EFSFi raamlepingu muudatused jõustuvad, kui kõik euroala riigid on edastanud lepingu lisas oleva kirjaliku kinnituse EFSF-ile. Tõenäoliselt toimub jõustumine käesoleva aasta oktoobrikuus.
Juhtivkomisjoniks määrati Riigikogu pressitalituse andmeil rahanduskomisjon.
Seotud lood
Riigivõlakirjad on ühed likviidsematest ja stabiilsematest finantsinstrumentidest, millesse pangad, pensionifondid jt turuosalised oma vabu vahendeid saavad paigutada. Aeg-ajalt aga juhtub, et mõni riikidest ei maksa laenu tagasi ning selle tagajärjel ei usaldata enam riigivõlakirju endisel määral, mis muudab laenamise kallimaks ka teistele riikidele, kirjutab advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits oma kommentaaris.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.