Tööandja peab puhkuste ajakava koostama ja töötajatele teatavaks tegema hiljemalt 31. märtsil ehk selle kalendriaasta esimese kvartali lõpuks. Aga kuidas käituda siis, kui töötaja soovib ootamatult puhkust saada, kirjutab ajakiri Personali Praktik.
Töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 7 nimetab isikute ringi, kellel on õigus saada
puhkust neile sobival ajal:
• naisel vahetult enne ja pärast rasedusja sünnituspuhkust või vahetult pärast
lapsehoolduspuhkust;• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse´ajal;• vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;• vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal;• koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Kõigi nende asjaoludega saab arvestada juba puhkuste ajakava koostamisel, kuid
on asjaolusid, mis ei pruugi ka töötajale endale veel 31. märtsiks selge olla (näiteks lapseootus).
Tööandjal võib tekkida küsimus, kas ta saab keelduda puhkuse andmisest suvel,
kui tema töötajatest suure osa moodustavad soodustatud isikutenavaadeldavad töötajad. See ei ole argument puhkuse andmisest keeldumiseks,kuid tööandjal on puhkuste ajakava koostamisel võimalus arvestada nii töötajate soovide kui ka enda vajadustega.
Näiteks kui tööandjal on palju 7–10-aastasi lapsi kasvatavaid vanemaid, kes kõik soovivad puhkust lapse koolivaheajal, võib tööandja koostada puhkuste ajakava sel moel, et puhkused oleksid koolivaheaegadel, kuid mitte kõigil töötajatel
üheaegselt juulikuus.
Tööandja ei tohi seejuures unustada, et puhkuste osadeks jaotamine on TLS-i § 68 lg 5 alusel võimalik vaid poolte kokkuleppel.
Autor: Urve Vilk, Rivo Sarapik
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.