Kui ühest küljest innustab ebakindlus otsima ja katsetama loomingulisi lähenemisi, siis teisest küljest vähendab see inimeste võimet loomingulisi ideid ära tunda.
Pennsylvania ülikooli psühholoogid tunnistasid oma teadustöö
"Miks me haarame uuenduslikkuse järele, kuid põlgame loovaid ideid" tulemusi analüüsides, et tihtipeale ei hinnata loomingulist ideed esitlevat töökaaslast vääriliselt.
"Kuidas on võimalik, et inimesed enda sõnul tahavad loomingulisust, kuid reaalsuses sageli hülgavad selle?" püstitas uuringu autor Jack Goncalo küsimuse ja otsis vastust eksperimentidest, kuhu ta kaasas üle kahesaja vabatahtliku.
Uuringu tulemused näitasid:
- Loomingulised ideed on sisult uudsed ja harjumatud, kuid uudsus võib valla päästa kõhklused ja kahklused ning tekitada nihelema paneva ebamugavustunde.
- Nii viskavad inimesed uudsed ideed peast, eelistades pigem praktilisi lahendusi, mis on tuntud ja läbi proovitud.
- Loomingulisi ettepanekuid toetavad objektiivsed põhjendused ei motiveeri inimesi piisavalt uudset ideed tunnustama.
- Inimeste kalduvus loomingulisust maha teha on niivõrd vaevu hoomatav, et tihti inimesed isegi ei adu seda.
- Eelarvamused aga takistavad neid loomingulise idee ära tundmisel.
Näiteks reageerisid vabatahtlikud negatiivselt nanotehnoloogiaga täiustatud jooksujalatsitele, mis jahutas jalgu ja aitas vähendada villide teket. Vihjeid alateadlikule loomingulisuse vastasusele otsinud teadlased leidsid, et uudsed ideed kutsuvad inimestes esile eelarvamusliku reaktsiooni, mis seostuvad näiteks sõnadega okse, mürk ja piin.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.