Erinevuste väärtustamine puhub meeskonnale hoo sisse

Oleks rumal halvustada erinevusi, nii kultuurilisi kui isiklikke. Ometi kohtame asjatundmatut ja mõistmatusest sündinud kriitikat meist erinevate inimeste aadressil ja erinevuste hukkamõistmist.  Pole olemas kahte absoluutselt sarnast lumehelvest ega kahte absoluutselt sarnast inimest.

Kohtusime Euroopa Liidu elukestva õppe täiskasvanuharidusprogrammi Grundtvigi õpikoostööprojekti ESCME (Educating Supervisors and Coaches for Multicultural Europa ) raames kahe aasta jooksul Austria, Bulgaaria, Tsehhi ja Slovakkia kolleegidega.

Õppides kolleege tundma inimeste- ja professionaalidena, teadvustus selgelt erinevuste suurema väärtustamise vajadus meie ettevõtete meeskondades.

Miks on hulga kergem meist erinevat hukka mõista kui mõista? Meie kultuur peab kriitilist mõtlemist tähtsamaks kui heakskiitvat ja väärtustavat mõtlemist. Mõistmine on alati raskem, nõuab rohkem pingutust ja tööd kui hukkamõistmine. Mõistmine eeldab lisaks akadeemilisele intelligentsusele- IQ- le ka teisi intelligentsusi, emotsionaalset intelligentsust- EQ ja spirituaalset intelligentsust- SQ 

Halvustamiseks ja hukkamõistmiseks pole vaja väga intelligentne olla. Meeskonnatöös mõjuvad viimased tegevused nagu liiva puistamine koostöötavasse masinavärki. Erinevuste tervitamine, respekteerimine ja väärtustamine mõjuvad aga vastupidi- meeskonna masinavärgi õlitamisena.

Meie kolleegid superviisorid ja coachid Kesk- Euroopas töötavad ettevõtetes sageli multikultuursuse temaatikaga. Erinevate rahvuskultuuride kokkupuude on igapäevane reaalsus, sest meeskondades töötavad koos erinevate uskumuste, hoiakute ja väärtustega inimesed. Erinevuste respekteerimisest on saanud kultuuris norm.

Loomulikult on erinevuste väärtustamise küsimus aktuaalne ka ühe rahvuse esindajatest koosnevas meeskonnas. Rahvuskultuur on üks kultuuridest, kuhu inimesed kuuluvad, kuid lisaks erinetakse üksteisest vanuse, soo, hariduse, usu, perekonna struktuuri, päritolu (suurlinn, maapiirkond) jm taustade poolest.

Meeskondades, kus erinevustes nähakse ressurssi ja väärtust, puhkevad erinevad anded ja võimed õitsele, seal valitseb avatud ja koostöömeelne õhkkond. Seega - väärtustav hoiak erinevuste suhtes ja nendes eeliste nägemine on meeskonnatöö edu alus.

Üks vähekäsitletud meeskonnatöö aspekt on naer. Erinevuste väärtustamise teeb võluvaks naer, aga mitte teiste, vaid peamiselt enda üle. Kui saad teistega koos heatahtlikult naerda, saad ka nende inimestega koos töötada.

Iga võõras kultuur, iga teine inimene on meile õpetajaks, aidates meil mõista ennast ja oma eripära. Ja teisest küljest -  enese- ja oma kultuuri tundmine ja väärtustamine on aluseks teiste inimeste ja nende kultuuri väärtustamisele.

Sama on meeskonnatöös - kui respekteerime meeskonnakaaslasi sellistena nagu nad on, siis see võimaldab neil tunda end vabana ja avaldada oma loovust, andekust ja suurepärasust, mis on meis kõigis kuskil varjul.

Ja teisest küljest - kui tunnetame meeskonnakaaslaste respekti, siis see rahuldab ühte meie põhivajadustest - vajadust tunda end heana, anda oma positiivne panus ja olla heakskiidetud.

Väga tulemuslik on meeskondades üksteise erinevusi sõnastada ja õppida neis nägema mitte problemaatikat, vaid võimalusi. Tähtis on seejuures arengut stimuleeriva tagasiside aspekt- meil kõigil on võimalus areneda ise ja mõjutada arendavalt oma meeskonnakaaslasi.

Meeskondades, kus keskendutakse sellele, mis on meeskonnakaaslastes head ja andekat, laetakse sellega ühtlasi üksteise "patareisid", lisatakse energiat ja jõudu. Meeskonna jõustamine toimub positiivse rõhutamise ja olemasoleva parima võimendamise kaudu. Sellelt platvormilt on eesmärkide ja tulemuste ärategemine kordi kergem ja võluvam.

Autor: Kaupo Saue, Signe Vesso, Rivo Sarapik