ÄP: Maksumängud kulutavad mõttetult ressurssi

Reedene Äripäev kirjutab advokaadibüroode väljamakstud dividendidest, mis veelkord tuletab meelde kõrgetest tööjõumaksudest tingitud maksude optimeerimise teema. Palga asemel dividendide maksmise või muid skeeme ei kasuta ainult advokaadid, vaid ka näiteks perearstid ja erinevad konsultatsioonifirmad.

Aastaid vohav probleem. Iseenesest ei ole Äripäeva ettepanekus midagi uut ja ideest on räägitud juba mitu aastat, kuid samas ei ole ka midagi muutunud. Näib, et pärast 2009. aasta ebaõnnestunult koostatud dividendide ja töötasu eristamise juhendi kriitikatulva, on antud teema kalevi alla pandud.

Selle kõrval, nagu kirjutab tänastel arvamuskülgedel vandeadvokaat Marek Herm on kõrge maksukoormuse vältimiseks olnud üsna tavaline, et töötasu saamise asemel eelistavad ettevõtte juhid või töötajad esitada tööandjale endale kuuluvate osaühingute kaudu arveid teenuste eest. Viimatimainitu on küll väidetavalt Maksu- ja Tolliameti kõrgendatud tähelepanu all, kuid otsest lahendust pole leitud.

Eelmainitud skeemitamisi läbivalt soodustavaks jooneks on kõrged tööjõumaksud - teema, mida samuti on korduvalt tulemusteta tõstatatud. Pidevalt langeva tulumaksu kõrval tuleb ettevõtjal tasuda muutumatult kõrget sotsiaalmaksu ja kriisiaastatel kasvanud töötukindlustust. Seevastu skeemitades neid makse tasuma ei pea.

Lahendused olemas. Probleemi lahendamiseks sobib ühe lahendusena maksulae kehtestamine, millel on eelneva valguses selgelt mitmeid eeliseid.

Esimese eelisena saab välja tuua läbipaistvama süsteemi: see loob eeldused, et ettevõtja ei pea jagama oma tulusid kohustuslikuks palgaks ja dividendideks, vaid tasudes ausalt teatud hulgal makse, saab ülejäänud puhtalt peo peale. Teisisõnu looks see aluse skeemitamise vähendamiseks, sest sel poleks lihsalt enam mõtet. Mis omakorda tähendab, et Maksu- ja Tolliametil vabaneb ressurss, et võidelda muude – märksa kriitilisemate probleemidega. On need siis allilmaga seotud käibemaksupettused, kust riik kaotab kümneid ja sadu miljoneid eurosid või midagi muud.

Teine efekt on laiem. See soodustab kõrgemalt tasustatud töökohtade loomist Eestisse. Kehtestades maksulae, on nii kohalikel kui ka välisettevõtetel kasulik arendada just n-ö kallimaid töökohti, sest võrreldes teistega oleks neile oodud soodsam maksukliima. Tõsi, maksulae kehtestamisel jätavad kõrgemapalgalised justkui osaliselt otsesed maksud tasumata, kuid seda rohkem tasuvad nad kaudseid makse – on see siis käibemaks, riigilõivud või aktsiisid. Edumeelsem maailm liigub maksustamises üha enam otsestelt maksudelt kaudsetele.

Vastuargumendiks on, miks peavad rikkamad maksma vähem makse. Kuid selle saab kergelt ümber lükata. Esiteks absoluutarvudes ei maksta vähem ning kaudseid makse arvestades tõenäoliselt isegi rohkem. Teiseks praeguse süsteemiga jätkates ei muutuks üldse midagi – maksuvabastus saadaks lihtsalt skeemitamise teel. Kolmandaks, kui suurt maksukasu sellest ei sünnigi, luuakse vähemalt alus, et lõpetada tobe maksumäng maksuameti ja ettevõtjate vahel ning  annab selle asemel mõlemale poolele skeemitamise asemel võimaluse tegelda sisuliste asjadega.