Jurist: ärge laske töötasu võlal kuhjuda!

"Suurim häda on praegu see, et töötajad usaldavad tööandja lubadusi – küll me kunagi palka maksame, jätka seni töötamist, Kui inimene oma murega lõpuks juristi juurde jõuab, siis on tal saamata seitsme, üheksa isegi kaheteistkümne kuu töötasu," rääkis Raud ajalehele Pealinn.

Tallinna tööbörsi koostööpartneri juhi sõnul on saamata jäänud töötasu seaduse vaatevinklist "kerge" juhtum, sest töötajal on õigus palk kätte saada. Mida pikemat aega aga on töötasu võlg kuhjunud, seda suuremaks kasvab oht, et tööandjalt on seda võimatu kätte saada. "Tööandja laiutab käsi, ütleb, et raha lihtsalt ei ole, kuulutage pankrot välja. Tööandja pankroti taotlemine aga tähendab ka kohtumenetluse kulusid," selgitas jurist.

Seega on juristi kindel soovitus – mitte töötasu võlga koguda.

"Kui tööandjal "palgaraha" maksta ei ole ja teie heas usus jätkate töötamist, siis võib teie saavutuseks jääda üksnes töörõõm ja piisavalt õigusi – töötasu kättesaamine aga on hoopis iseasi," põhjendas Raud.

Kui tööandja vabatahtlikult oma kohustusi ei täida, siis on vaja juristi. Töötasu saab töötaja nõuda kolme aasta jooksul vaieldavast palgapäevast. Saamata koondamishüvituse, kasutamata puhkuse hüvituse jmt lõpparvega seonduva vaidlustamiseks ning viivise nõudmiseks töötasu või lõpparvega viivitamise eest on aega neli kuud alates viimasest tööpäevast.

Haruldased pole ka juhtumid, kus tööandja annab suulise korralduse koju jääda, hiljem aga kuritarvitab usaldust ja süüdistab töötajat töökohustuste rikkumises. "Kui tööandja palub või käsib teil koju jääda või ei lase tööle, siis tuleb igal juhul tööandjalt küsida "kojujäämise" korraldus kirjalikult või vähemalt e-kirjana, sest tegemist on väga olulise kohustuse mittetäitmisega tööandja poolt," soovitas jurist.

Raud toonitas, et töötaja peab oma töökohustuste täitmise suhtes olema seni aktiivne, kuni saab selgeks tahe leping lõpetada kas poolte kokkuleppega või ühepoolselt ülesütlemisega. Näiteks tõi jurist juhtumi, kui mais saadeti töötaja kokkulepitult tasustamata puhkusele, aga kui suve jooksul inimene ise tööandjaga ei kontakteeru ega tunne huvi, kuidas on lood tööga, siis kuidas saab hakata detsembris rääkima töötaja õiguste kaitsmisest.

Kui töötaja on kindel, et tööandja ei käitunud temaga töölepingu lõpetamisel seaduspäraselt, saab ta oma õigusi kaitsma asuda töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest ehk mitte viimasest tööpäevast nagu varem.

Tallinna linnavalitsuse infosaalis asuvas linna tööbüroos saavad abivajajad endiselt tasuta küsida spetsialistidelt tööõigusalast nõu.

"Nõustaja Karin Hage vastab töölepingut, puhkust, palka ja kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele, samuti saab konsultatsioone vajalike dokumentide vormistamisel," selgitas Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson. Selle aasta esimese nelja kuuga on Tallinna tööbüroo teenindanud 535 abivajajat, neist ligi neljandik olid töötud. Pöördujate hulgas oli ka ligi paarkümmend tööandjat.

Tasub teada

Tööõigusalase nõustaja vastuvõtt toimub Tallinna linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7, sissepääs Roosikrantsi tänava poolt) Tallinna tööbüroos elava järjekorra alusel: esmaspäeval kella 8.15-18, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval kella 8.15-17, reedel kella 8.15-14.

Õigusteenuste Büroosse suunatakse inimesed, kes vajavad abi kirjalike dokumentide vormistamisel võimaliku töövaidluse korral.

Telefonil 640 4452 on võimalik seaduste selgitamine ja vajadusel teistesse asutustesse suunamine ja vajaliku eelinfo andmine.

E-kirja teel vastab tööõigusküsimustele Reet Vare, kes omab pikaajalist töökogemust juristina tööõigusalastes küsimustes ja on tunnustatud õppejõud ning lektor. Küsimusi saab esitada e-posti aadressil [email protected].