Tööandja peab teadma välismaalase Eestis töötamise õiguslikke aluseid

Kui tööandja on nimetatud nõuet teadmata või seda teadlikult eirates töölepingu siiski sõlminud või kui töötaja õiguslik alus Eestis töötamiseks (nt elamisluba töötamiseks) töösuhte ajal ära langeb, on tööandja kohustatud töölepingu selle töötajaga lõpetama. Tööandja peab kontrollima isiku Eestis töötamise õiguslikku alust nii töötaja tööle võtmisel kui ka töösuhte ajal (ka siis, kui töötajal oli töölepingut sõlmides alus töötamiseks olemas). Eestis viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused sätestab välismaalaste seadus ja Euroopa Liidu kodaniku seadus. Tööandja saab töötaja Eestis töötamise alust ka ise kontrollida (www.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/).

Kuigi töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 puudub otsene alus tööandja poolt välismaalaste seaduse alusel töölepingu üles ütlemiseks, ei välista see töölepingu lõpetamist välismaalaste seaduse täitmiseks.

Tuleb teada, et töölepingu seaduses ei ole esitatud ammendavat loetelu töölepingu lõpetamise alustest töötajast tulenevatel põhjustel. Ka muud seaduses loetlemata töötajast tulenevad mõjuvad põhjused, mille tõttu mõlema poole huve järgides töösuhte jätkamist eeldada ei saa, võivad olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

Kuna välismaalaste seadus kohustab tööandjat teatud juhtudel töölepingu lõpetama, siis töölepingu seaduse tähenduses on tegu töötajast tuleneva mõjuva põhjusega, mistõttu mõlema poole huve järgides töösuhte jätkamist eeldada ei saa. Seega tuleb töölepingu lõpetamisel töötamise aluse puudumise või lõppemise tõttu tugineda töölepingu seaduse § 88 lõikele 1. Ühtlasi võib ülesütlemisavalduses viidata ka välismaalaste seaduse §-le 286 lg 3.

Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomaval välismaalasel töötamise võimaldamise puhul on tegemist väärteoga, mille eest võidakse juriidilisest isikust tööandjat trahvida kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga.

Autor: Lemmi Kann, Karina Paatsi