Marrandi: FIEnduse reguleerimine eeldab poliitilist tahet

Raamatupidaja.ee saatis Eesti suurematele erakondadele neli küsimust, mis puudutavad vajadust vaadata üle füüsilisest isikust ettevõtjate maksukoormus.

Täna vastab raamatupidaja.ee küsimustele SDE juhatuse liige Jaanus Marrandi.

1. Kas olete nõus, et  vastavat arutelu peaks kureerima rahandusministeerium?

Loomulikult peavad kõik maksupoliitikat puudutavad eelnõud läbima rahandusministeeriumi, kes peab täitevvõimuna tagama seaduste täitmise. Samas on vildakas (Margus Tsahkna - toim.) arvamus, mis justkui kõlama jääb, et ministeerium on kõige olulisem.

Ma arvan, et olulisim on poliitilise tahte olemasolu. Ja seadusloomega tegeleb ikkagi ennekõike riigikogu, keda ei peaks käsitlema täitevvõimu kummitemplina.SDE esitas eelnõu, mille kohaselt oleks haiguspäevade eest maksmisel võrdsustatud FIE-d ja äriühingud. Tegelikult ei olnud põhjusi, miks IRL ja koalitsioon seda eelnõu ei toetanud. Need valimiseelsed jutud, et tuleme hiljem teema juurde tagasi ja "kompleksemalt" ,on pisut naljakad. Tegelikkuses puudus IRL-l lihtsalt poliitiline tahe FIE-de olukorda haiguspäevade eest tasumisel parandada ja seda pole mõtet veeretada ei täitevvõimu peale ega ka kaugemasse tulevikku.

2. Kas Sotsiaaldemokraatlik erakond peab vajalikuks FIEde maksustamise teema tervikuna ette võtta ning kirjutada see ka koalitsioonilepingusse?

Meie jaoks on väikeettevõtluse areng üheks väga oluliseks hoovaks majanduse arengus. Kui inimesed suudavad luua iseendale töökoha ja edukalt majandada, siis selline tegevus peaks olema soodustatud, aga mitte seadusandlikult äriühingutega võrreldes raskemaks muudetud.

Me oleme ka siiani püüdnud neid teemasid suhteliselt terviklikult vaadata. Nii esitasime 2009. aasta novembris eelnõu, mis puudutas FIE-de maksuvaba üleandmist ühelt isikult teisele ja ka eelpoolnimetatud esimeste haiguspäevade eest tasumist. Alles järgmise aasta aprillis tuli FIE-de tulumaksuvaba üleandmise eelnõuga lagedale ka koalitsioon. Hilisemas riigikogu arutelus sai seaduseks meie ja valitsuse eelnõu liidetud variant, kusjuures aluseks võeti meie sõnastus. Kahjuks võeti sealt üks osa ka välja.Loomulikult peame vajalikuks nii nende kui teiste teemadega jätkata ja see võiks olla koalitsioonilepingus kajastatud küll. 

3. Millised punktid praegustes regulatsioonides vajaksid Teie hinnangul üle vaatamist, lihtsustamist, uuesti reguleerimist?

FIE-de tegevuse korraldamiseks on käidud välja päris huvitavaid ideid alates tegevusloa maksust kuni sotsiaalmaksu maksmise muutmise ja bürokraatia lihtsustamiseni. Kõiki neid tuleks analüüsida.

Esmalt aga tuleks kõrvaldada ilmsed ebavõrdsused teiste vormidega. Näiteks kui töötaja, kes on ühtlasi FIE, koondatakse, siis praegu lisaks FIE tööd tegev töötaja ei saa sarnaselt tavatöötajaga koondamishüvitisi, kuigi ainukeseks vaheks oli FIE-na registreering, mis andis võib-olla väga väikese lisakoormuse. Sama räägitud haiguspäevade eest tasumisel jne.

4. Kas Teie hinnangul oleks riigi, maksunduse ja ettevõtluse seisukohalt kasulikum, kui FIE asemel valitaks OÜ vorm?

Riik peab suutma maksud efektiivselt kokku koguda sõltumata ettevõtlusvormist. See on seaduste toimimise küsimus.

Mõlemal ettevõtlusvormil on omad eelised ja puudused. See, millise vormi ettevõtja valib, peaks olema tema enda otsustada ja riiklikult ei peaks tekkima olukorda, kus üks ettevõtlusvorm on eelistatud teise ees. FIE vorm on sobilik paljudel juhtudel, kui inimesel on olemas mingi teine töökoht, mille koormus võimaldab kõrvalt ettevõtlusega tegeleda. Samuti on suurem osa talupidajatest FIE-d.Loomulikult on FIE-l puuduseks äriühingute ees terve oma varaga vastutamine samas, kui äriühingud vastutavad vaid ettevõtte varaga. Teisalt on FIE-l kogu käibes olevat raha võimalik ettevõtjana kogu aeg kasutada, osaühingul on ettevõtte ja selle omaniku rahal väga selge piir vahel. Seega peab ettevõtja suutma ise hinnata (ja selleks peab tal olema ka võimalik nõustajaid kasutada) oma ettevõtte tegevuse spetsiifikast lähtudes, milline ettevõtlusvorm talle parasjagu paremini sobib.Kõige olulisem on, et inimestel oleks tööd ja nende ettevõtlikkus ei oleks pärsitud. Sellest peab ka riik lähtuma