Alates 1. jaanuarist 2011. aastal jõustub uus liiklusseadus, mis ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivate liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Alljärgnevalt anname lühikese ülevaate 15. olulisematest muudatustest, mida uus seadus kaasa toob.
1. Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa ning mootorsõiduki registreerimistunnistuse ning selle kindlustuspoliisi kaasaskandmine ei ole kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument. Registreerimistunnistuse ja kindlustuse olemasolu saab politsei kontrollida elektrooniliselt..
2. Mootorsõiduki kasutaja ei pea Euroopa Liidu siseselt sõiduki kasutamisel volikirja omama. See, kas liisingulepingus kehtestatakse nõue, et liisinguvõtja peab enne sõiduki kolmandale isikule kasutusse andmist küsima volikirja, on iga liisingfirma enda otsustada.3. Juhil on keelatud kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Kehtiva reeglistikuga võrreldes laieneb telefoni kasutamise keeld ka asulavälistele teedele.4. Mootorsõidukijuht peab läbima tervisekontrolli üldjuhul iga 10 aasta järel. Kui isik ei ole uut tervisetõendist esitanud 30 päeva jooksul alates Maanteeameti poolt teate kättesaamisest, peatub tema juhtimisõigus uue tervisekontrolli läbimiseni. Tervisetõendi kehtivust saab kontrollida internetist:
https://paberivaba.ark.ee
5. Uuendusena on mopeedijuhtidel ja jalgratturitel keelatud sõita ilma kiivrita ja juhtrauast kinni hoidmata, seejuures mopeedijuhid peavad seda tegema mõlema käega välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. Kõnniteel lubatakse sõita ainult kuni 13-aastastel jalgratturitel ja lisaks tema kahel saatjal jalgratastel.6. Liiklusseadust on täiendatud sättega, mis lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.7. Kuna mopeed arvatakse mootorsõidukite hulka, siis sellest tule¬ne¬valt peab mopeed olema registreeritud ja kandma numbrimärki. Enne uue seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid peavad olema registreeritud hiljemalt 01.01.2012.8. Eestis registreeritud mootorsõidukitele seatud kasutamise ja käsutamise piirangute ning registerpantide andmed muudetakse liiklusregistris avalikuks.9. Võrreldes kehtiva seadusega mootorsõiduki juhtimisõigus peatub ka juhiloa kehtivuse lõppemisel uue juhiloa vahetamiseni. Mootorsõiduki juhtimine peatatud juhtimisõigusega on karistatav rahatrahviga kuni 18 000 krooni või arestiga.10. Kui isikult on juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt 6 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab teooriaeksami.11. Kui isikult on juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks või kauemaks, peab juht sooritama nii teooria- kui ka sõidueksami, kusjuures teooriaeksami võib sooritada karistuse kehtimise ajal, sõidueksami alles pärast karistuse tähtaja möödumist.12. Liiklusteooria- ja sõidu¬eksami peavad sooritama ka need, kes ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates.13. Uus seadus lubab sõidukit teisaldada ainult siis, kui sõiduki juures ei ole sõiduki juhti või omanikku, valdajat või tema esindajat või kui asjaosalised keelduvad valesti pargitud sõiduki poolt tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest. Muudatusena loetakse seaduse kohaselt teisaldamiseks ka sõiduki paigaldamist puksiirautole.14. Liiklusseadus suurendab karistust osas, mis on ettenähtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise 1800 kroonist 3000 kroonini.15. Uuendusena tuuakse seadusesse eraldi karistus lubatud sõidukiiruse ületamisele üle 60 kilomeetri tunnis, milleks on rahatrahv kuni 18 000 krooni, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni.
Autor: Lemmi Kann, Dmitri Tšimpoaka
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.