Lauri: kriis on läbi, kuid muutused majanduses peavad jätkuma

Analüütiku hinnangul võib öelda, et masu on läbi - 2009. aasta neljandast kvartalist alates on majandus kasvanud ning 2010. aasta esimeses pooles on kasv olnud prognoositust jõulisem. Eesti edasise arengu nimel on aga tähtis muutustega jätkata, rõhutab Lauri.

"Arvestades muutunud väljavaateid maailmamajanduses ning 2010. aasta esimese poole tegelikke tulemusi, oleme Swedbankis muutnud oma Eesti majandusprognoosi. Usume, et Eesti majandus kasvab sel aastal umbes 2,2% ning järgneval kahel aastal 4,5%," kirjutab Lauri.

Järgneb Maris Lauri kommentaar:

Eksport võtab korraks hoo maha

Eesti majanduse areng sõltub väga palju muu maailma majandusest, mistõttu on välisturgude oodatust tugevam kasv toonud kaasa ka prognoositust suurema ekspordi kasvu Eestis. See sai võimalikuks ka Eesti ettevõtteis 2008.–2009. aastal tehtud muutuste tõttu, mis suurendasid Eesti tootjate konkurentsivõimet.

Jõuline ekspordi kasv aeglustub 2011. aastal, sest nõudluse kasv Eesti põhilistel eksporditurgudel pidurdub. Lisaks saavutavad mitmed praegu eksporti suurendavad sektorid ja ettevõtted juba 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses tootmisvõimsuse piiri, mistõttu ei ole võimalik suurenevat nõudlust ilma investeeringuid tegemata rahuldada.

Võib siiski arvata, et koos kasvu kiirenemisega maailmas hakkab ka Eesti eksport 2011. aasta lõpus taas suurenema. See muidugi eeldab, et Eesti ettevõtjad suudavad tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet piisavalt parandada.

Tootmiskulud kipuvad kasvama

Tööjõukulud vähenesid kriisi ajal mõnevõrra ning suur tööpuudus peaks viitama sellele, et kiiret tõusu lähiajal ei tule. Siiski on kolm tegurit, mis võivad asju oluliselt muuta: tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine, tööjõu väljaränne ning ebakõla nõutava ja pakutava tööjõu oskuste vahel. Ei tasu unustada kallinevat tooret, materjale ja energiat.

Eelnevast tulenebki lihtne tõdemus – Eestis ei saa odavate kaupade ja teenuste tootmine pikalt jätkuda. Odavtootmise kasvu võimalused püsivad veel sel aastal ja ehk ka 2011. aasta esimeses pooles, kuid siis hakkab kulude kasv neid võimalusi järjest enam näpistama.

Kulude kasv tähendab paratamatult muutusi tootmises: odavtootjad peavad kas tootmise sulgema või asendama odavad tooted kallimatega. Viimane eeldab investeeringute tegemist, kuid selleks ei pruugi leiduda piisavalt tahtmist ja võimalusi; samuti nõuab investeerimine aega. Seetõttu on üpris tõenäoline, et ajal, kui odavtoodangu eksport hakkab vähenema, pole seda asendav kallimate toodete eksport saavutanud veel piisavat mahtu ning ekspordi- ja tootmismahtude kasvunumbrid vähenevad.

Euro toob stabiilsema majanduskeskkonna

Olukorrale mõjub positiivsena euro kasutusele võtmine, mis vähendab riigiriski ja tähendab stabiilsemat majanduskeskkonda. Meie hinnangul suurendab see kapitali sissevoolu, kuid ei ulatu siiski Sloveenia või Slovakkiaga võrreldavale tasemele, sest praegune maailma majanduskeskkond ei ole investeeringute jaoks enam nii soodne kui nende riikide liitumise ajal. Siiski peaks euro kasutusele võtmine tegema investeerimise ahvatlevamaks ja soodsamaks.

Kui investeeringumahud osutuvad prognoositust suuremaks – ja seda ei saa välistada –, kasvavad tootmismahud, töökohtade arv, tulud ja tarbimine prognoositust enam. Aga see tähendab ka kiiremat hindade ja palkade tõusu. Lisaks võimaldaksid suurenevad maksutulud valitsusel saavutada eelarvetasakaalu prognoositust varem.