Euro hind

Erinevad riigid on hinnatõusu hirmuga erinevalt hakkama saanud – pea kõikides on loodud sarnaseid kampaaniaid, häid tavasid ja eetikakoodekseid, mis deklareerivad, et rahaühiku vahetumine ei ole hea põhjus hindade korrigeerimiseks ülespoole. Eesmärk ongi eelkõige tarbijate tähelepanu teritamine ja seeläbi avalikkuse kontrolli tekitamine turul toimuvale. See on ka igal pool hästi toiminud. Lisaks on näiteid, kus hinnatõus on seadusega ära keelatud või hindade tõstjatele häbiposte püsti pandud, kuid meil on põhjust uskuda, et Eestis nende järele vajadus puudub.

Kaubanduskoda võttis Ausa hinnastamise kampaania vedada seetõttu, et kõikides viimases ringis euro kasutusele võtnud riikides on laiema avalikkuse tajutud inflatsioon ületanud reaalse, statistilise hinnatõusu. Kohati isegi kümnekordselt. Enamasti on need kartused osutunud põhjendamatuks ja osati ka infomüraks. Loomulikult leiame kõik mõne tuttava või sõbra Saksamaalt, kes kinnitab, et kohvitassi hind tõusis. Kohvikud, ilusalongid ja autotöökojad kipuvadki erinevates riikides olema need, mille põhjal inimene kujundab oma arvamuse hinnatasemest. Seda, et hindade laiema võrreldavuse tõttu kestvuskaupade, näiteks autode või koduelektroonika hind hoopis langeb, jääb meile märkamatuks, sest neid lihtsalt iga päev ei osteta.

Eesti majanduse hetkeseis – sügavast langusest, mis tõi endaga kaasa deflatsiooni, väljumine on juba iseenesest põhjuseks, miks hinnad tõusevad. Kriisi käigus on ettevõtete, eriti näiteks jaekaubanduse, kasumlikkus langenud madalale, kohati negatiivseks. On loomulik, et pikaajalise konkurentsivõime ja hõive säilitamiseks tuleb jätkuvalt olla leidlik ning kulude kokkuhoiu kõrval leida võimalusi pakkumaks tarbijatele kaupu, mille eest ollakse nõus rohkem maksma. Ehk siis inflatsioon on 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses Eesti majanduses olemas ka ilma euro kasutuselevõtuta.

Ausa hinnastamise kampaania üks eesmärke on aga ära hoida inflatsiooni kiirenemist põhjendamatu hinnatõusu kaudu. Põhjendamatu selles mõttes, et sel ei ole ühtegi majanduslikku alust (sisendite hinna kasv jms) ja ainsaks põhjuseks on, et hinnad on krooni asemel eurodes. Kõikide ettevõtjate huvides on inflatsiooni ise mitte takka kütta, sest see loob koheselt ka palgasurve. Jätkuvalt väheneva sisemaise tarbimise valguses on ka kõikide ettevõtjate huvides tarbijakindluse taastamine ja kasvatamine.

Alates 28. augustist on võimalik igal ettevõttel ja ka omavalitsus- või valitsusasutusel, kes tarbijatele midagi pakub Ausa hinnastamise leppega liituda. Liitunutel tekib õigus kasutada kampaania kleebiseid ja sümboolikat andmaks tarbijatele teada, et hindu euro kasutuselevõtu tõttu ei tõsteta. Liitumine toob lisaks moraalsele kohustusele lubadusest kinni pidada kaasa ka legaalse kohustuse. Andes tarbijate teada ühest, kuid käitudes vastupidiselt on tarbijakaitse seaduse kohaselt võimalik eksitavat reklaamitegevust või ebaausat kaubandusvõtet sanktsioneerida (trahvida).

Ausa hinnastamise leppe teksti, liitumisankeedi ja vastused küsimustele leiate Kaubanduskoja veebilehelt ja euroveebist .

Autor: Lemmi Kann, Siim Raie