Kaks ametiaega Eesti Panga nõukogu juhtinud Mart Sõrg ütles Äripäevale, et kommertspanga omanike varjamiseks arvukate välismaiste ettevõtete taha peab mingi tõsine põhjus olema.
"Noh, kõige õigem oleks muidugi nende endi (Äripanga omanikud - toim) käest küsida, miks nad end varjavad. Näiteks Hansapanga suuromanikud olid kõik teada," mõtiskles Sõrg. "Arvata võib, et mingi põhjus selleks siiski on. Võibolla on selleks hea finantsseis ja ei taheta seda avalikustada, või on tegu ametnikega, kes ei tohiks ettevõtluses osaleda."
"Ma ei tea aga ühtegi riigiametit, kus seda ei tohiks. Ametnikud peavad oma osalused lihtsalt deklareerima," lahkas Sõrg. "Kui Eesti Panga nõukogu liikmeks sain, oli paljudel teistel nõukogu liikmetel osalused pankades ja nad jätsid oma aktsiad alles. Mina võtsin põhimõtte, et ei soeta omale aktsiaid ja pole neid siiamaani soetanud."
Autor: Anne Oja, Rivo Sarapik
Seotud lood
Panga asutamine on keeruline protsess, kus reeglistikud on karmid, järelikult on olemasolevad reeglid ikkagi painutatavad, kommenteeris IURING Konsult OÜ jurist Tiia Raudmägi Äripanga varjatud omanikke.
Äriregistri andmetel on kolme Tallinna Äripanga aktsionäri omanikfirmad registreeritud Suurbritannias Devoni maakonnas ühel ja samal aadressil. Sinna saadetud tähitud kiri saabub aga tagasi märkega, et seal firmat ei asu ning kirja üle anda ei saa.
Äripangast pajatava loo peale tekib paratamatult küsimus, miks meie finantsinspektsioon laseb sellel rahaasutusel ikka veel Eestis rahulikult edasi tegutseda, kui pank näitab Eestile piltlikult öeldes mitte nägu, vaid taguotsa, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.
Sampo Panga juht Aivar Rehe ütles Äripäeva päevaküsimusele vastates, et tal on raske kommenteerida Äripanga omanike peitumist firmade rägastikku, kuid finantsinspektsioon saaks siia selgust tuua.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.