Sotsiaalmaks: maksuhalduri kommentaarid uuele seadusele

Kommentaarides antakse ülevaade sotsiaalmaksuseaduse põhiaspektidest ning tutvustatakse detailsemalt erinevaid sotsiaalmaksu liike. Samuti selgitatakse, kuidas kohaldatakse rahvusvahelisi sotsiaalkindlustuslepinguid ja Euroopa Liidu õigust.

Täna saab lugeda Tööandja sotsiaalmaksu puudutavaid küsimusi.

2. TÖÖANDJA SOTSIAALMAKS

2.1. Maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja

Töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu maksmine on tööandja kohustus ning seda ei jaotata tööandja ja töötaja vahel. Ka vastutus sotsiaalmaksu õige ja õigeaegse maksmise eest lasub tööandjal.

Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu (SMS-i § 8 lõige 1) ja maksumääraks 33% (SMS-i § 7 lõige 1).

Tööandjana käsitletakse siinkohal järgmisi SMS-i §-s 4 nimetatud maksumaksjaid, kes teevad füüsilistele isikutele § 2 lõikes 1 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid:

1) residendist juriidiline isik;

2) füüsiline isik, kellel on töötajaid;3) Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident;4) Eestis püsivat tegevuskohta mitteomav mitteresident, kellel on Eestis töötajaid (mitteresidendist tööandja);5) riigi-, valla- või linnaasutus.

SMS-i § 4 punktis 2 nimetatud füüsiline isik võib sotsiaalmaksu maksjaks olla juhul, kui ta on kas FIE või tööandja. Füüsilist isikut loetakse tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ja maksab talle töötasu. Sellisel juhul on füüsiline isik kohustatud arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu ning esitama deklaratsiooni vormi TSD.

Loe veel: „Füüsilisest isikust tööandja kohustused".

Tähelepanu tasub pöörata ka SMS-i § 4 punktile 3. Kui välisfirmal on Eestis püsiv tegevuskoht, on ta kohustatud selle vastavalt MKS-i §-dele 18 ja 21 registreerima ning maksma sotsiaalmaksu SMS-i § 2 alusel füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Maksukohustus tekib ka juhul, kui mitteresidendi püsiv tegevuskoht Eestis on registreerimata. Kui välisfirmal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta või filiaali, on tal sotsiaalmaksu maksmise tarbeks võimalus registreerida ennast Maksu- ja Tolliametis mitteresidendist tööandjana (MKS-i § 22).

Loe veel: „Mitteresidendist tööandja maksukohustused ja registreerimine".

Sotsiaalmaksu kohustus tekib tööandjal ka siis, kui sotsiaalmaksu objektiks olev väljamakse on tehtud pärast selle aluseks oleva õigussuhte lõppemist. Näiteks pärast töösuhte lõppemist õigel ajal saamata jäänud töötasu väljamõistmisel töötaja kasuks kohtu või Tööinspektsiooni otsuse alusel on endisel tööandjal kohustus lisaks töötasule maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus lasub tööandjal ka siis, kui töötasu sissenõudmist teostatakse kohtutäituri kaudu.

2.2. Tööandja sotsiaalmaksu objekt

Tööandja sotsiaalmaksu objekti sätestavad SMS-i § 2 lõike 1 punktid 1, 3, 4, 6, 7, 9 ja lõige 21.

Kui sotsiaalmaksu maksja teeb füüsilistele isikutele SMS-i § 2 lõikes 1 loetletud väljamakseid või erisoodustusi, siis on ta kohustatud arvestama nendelt sotsiaalmaksu. §-s 2 toodud sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvate väljamaksete loetelu on ammendav.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 1: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt."

Antud sätte kohaselt on sotsiaalmaksu objektiks töösuhetest tulenevad väljamaksed – sotsiaalmaksuga maksustatakse töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud. Töölepingu seadus (TLS) sätestab, et töötajale makstakse töötasu rahas. Kui tööandja annab töötajale lisaks palgale ka muid mitterahalisi hüvesid, siis on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse SMS-i § 2 lõige 1 punkti 7 alusel. Antud punkti alusel kuuluvad sotsiaalmaksuga maksustamisele ka hüvitised, mida tööandja maksab endisele töötajale töölepingu (sh ebaseadusliku) lõpetamise või ülesütlemise tõttu seaduses ettenähtud juhtudel või seoses töölepingu ülesütlemise korra rikkumisega.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 3: „Sotsiaalmaksu makstakse avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt."

Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik (ehk Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, politseiametnik, piirivalveametnik, vanglaametnik, prokurör, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik).

SMS-i § 2 lõike 1 punkt 3 sõnastati 2003. aastal ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud kuni 2003. aastani kehtinud seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse (TuMS-i) § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS-i § 5 punkti 2. Kaitseväeteenistujate suhtes kehtivad kõik avalikke teenistujaid puudutavad sätted.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 4: „Sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele TuMS-i § 9 tähenduses ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS-i § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul."

Antud punkti kohaselt maksab kõigilt TuMS-i §-s 9 nimetatud juriidilise isiku organi liikmele makstud tasudelt sotsiaalmaksu väljamakse tegija, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (või kuni 31. detsembrini 2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIE-na ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS-i § 9 lõike 1 punkt 2). 2003. aastal täiendati SMS-i § 2 lõike 1 punkti 4 tasudega, mis on makstud füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele, võrdsustades need sotsiaalmaksu tasumise osas juriidiliste isikute pankrotihalduritega.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 6: „Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (kuni 31. detsembrini 2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIE-na ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS-i § 9 lõike 1 punkt 2)."

Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peab välja selgitama, kas füüsiline isik, kellega leping sõlmitakse, on registreeritud FIE-na. Kui füüsiline isik on FIE ja talle selle lepingu alusel makstav töö- või teenustasu on tema ettevõtlustuluks, siis on tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustus isikul endal. Kui isik ei ole registreeritud ettevõtjana, on tasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus väljamakse tegijal.

Üheks võlaõigusliku lepingu liigiks on rendileping. Rendilepingu alusel ei teki väljamakse tegijal ehk rentnikul kohustust maksta väljamakstud renditasult sotsiaalmaksu. TuMS-i § 14 kohaselt võib ettevõtlustulu hõlmata renditasusid. Füüsilisel isikul (rendileandjal) on õigus valida, kas deklareerida saadud renditulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIE-na saab saadud renditulust kui ettevõtlustulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta ka sotsiaalmaksu. Kui renditulu deklareeritakse muu tuluna (nn puhasrendina), siis ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Antud juhul käsitletakse saadud renditasu nn passiivse tuluna (varalt või kapitalilt saadud tuluna), mis ei ole sarnaselt teiste passiivse tulu liikidega (nt intressidega, dividendidega jms) sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti ei ole väljamaksjal kohustust maksta sotsiaalmaksu sellise võlaõigusliku lepingu puhul nagu ostu-müügileping, kuna sellist lepingut ei sõlmita mitte teenuse osutamiseks, vaid vara võõrandamiseks.

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 7: „Sotsiaalmaksu makstakse erisoodustustelt TuMS-i tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult."

Erisoodustuse mõiste on defineeritud TuMS-i §-s 48. Erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu ei isikustata. See tähendab, et erinevalt palkadest ei suurenda erisoodustused töötaja pensioni, haigushüvitist, vanemahüvitist, töötuskindlustushüvitist ega mõjuta muid töötajale ettenähtud garantiisid (puhkusetasu, hüvitisi töölepingu ülesütlemisel jne).

Näide 1:

Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses pensionile minekuga, kinkides talle jalgratta, mille müügihind on selles poes 5000 krooni. Jalgratast loetakse antud juhul erisoodustuseks ning see maksustatakse tulumaksuga (TuMS-i § 48 alusel) ja sotsiaalmaksuga (SMS-i § 2 lõige 1 punkti 7 alusel) järgmiselt:

tulumaks erisoodustuselt: 5000 * 21 / 79 = 1329 kroonisotsiaalmaks erisoodustuselt: (5000 + 1329) * 33% = 6329 * 33% = 2089 krooni (neid makse deklareeritakse isikustamata maksudeklaratsiooni TSD lisal 4)

Näide 2:

Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses tema pensionile minekuga, makstes talle sularahas puhtalt kätte 5000 krooni. Netoväljamaksele summas 5000 krooni vastab brutoväljamakse summas 6329 krooni. Antud juhul on tegemist töötaja palgatuluga, millelt peetakse kinni tulumaks (TuMS-i § 41 punkti 1 alusel) ja arvestatakse sotsiaalmaks (SMS-i § 2 lõige 1 punkti 1 alusel). Kuna töötaja on vanaduspensionieas, samuti ei ole ta kogumispensioni kohustatud isik, siis töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni makset kinni ei peeta. Tulumaks peetakse kinni ja sotsiaalmaks arvestatakse väljamakselt brutosummas (ei ole maksuvaba tulu rakendamise avaldust).

- kinnipeetud tulumaks: 6329 * 21% = 1329 krooni- arvestatud sotsiaalmaks: 6329 * 33% = 2089 krooni (neid makse deklareeritakse isikustatult maksudeklaratsiooni TSD lisal 1)

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 8: „Sotsiaalmaksu makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 7 alusel."

Alates 1. jaanuarist 2003 hakkas töötuskindlustuse hüvitistelt sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa, maksumääraga 13% (töötu ravikindlustuse tagamiseks). Tööandja maksejõuetuse korral ja töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel makstavatelt hüvitistelt maksab Töötukassa sotsiaalmaksu tavalise maksumääraga (33%).

SMS-i § 2 lõige 1 punkt 9: „Sotsiaalmaksu makstakse eelmistes punktides nimetamata seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt."

Alates 1. jaanuarist 2004 kehtima hakanud SMS-i § 2 lõige 1 punktiga 9 laiendati formaalselt sotsiaalmaksu objekti sellistele füüsilisele isikule makstavatele tasudele, mille maksustamine on põhjendatud sotsiaalmaksu kui aktiivsest tegevusest saadavalt tulult tasutava maksu olemusega, ent mis enne muudatuse jõustumist kehtinud redaktsiooni kohaselt ei mahtunud otseselt ühegi SMS-i § 2 lõikes 1 nimetatud tasu liigi alla.

Näiteks võib tuua individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 13 kohaselt tasu maksmise töötajate ja tööandjate esindajatele, kes osalevad töövaidluskomisjoni töös. Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest maksab neile töötasu Tööinspektsioon. Sarnaselt on reguleeritud näiteks tasu maksmine rahvakohtunikele kohtute seaduse §-s 112, mille kohaselt tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.Tasu maksmise korra rahvakohtuniku iga õigusemõistmises osaletud päeva eest kehtestab oma määrusega justiitsminister. Kõigi nimetatud ja nendega sarnaste juhtumite puhul ei ole sisulist vahet töö tegemisel töölepingu alusel või teenistussuhte raames, seetõttu tuleb erinevas vormis töö tegemise sarnaseks kohtlemiseks hõlmata sotsiaalmaksu objektiga ka sellised väljamaksed.

SMS-i § 2 lõige 11: „Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva § lõikes 1 nimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal."

Antud sätte kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ka endisele töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavalt tasult, kui selline tasu maksmine tuleneb eelnevast töö-, teenistus- või ametisuhtest. Antud säte rõhutab, et sotsiaalmaksu aspektist ei ole erinevust töötasu maksmisel koheselt, st töö tegemise aluseks oleva suhte kestel, ja nn edasilükatud töötasu maksmisel. Sellesse kategooriasse kuulub ka näiteks tööandja poolt endisele töötajale makstav pension.

 

2.3. Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalset kohustust reguleerib SMS-i § 2 lõige 2, 3 ja 4 ning § 21.

2.3.1. Üldreegel

SMS § 2 lõige 2: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt."

§ 2 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse maksta sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui §-s 21 nimetatud kuumääralt. Miinimumsummalt sotsiaalmaksu maksmise eesmärgiks on vältida ravikindlustuskaitse saamist olukorras, kus töötaja või teenistuja eest ei maksta sotsiaalmaksu.

SMS § 21 (Sotsiaalmaksu kuumäär): „Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär."

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär on alates 2006. aastast sätestatud seaduse §-s 21. Seal on ette nähtud sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine kuni 2009. aastani (vt tabelist). Alates 2008. aastast kehtestatakse see igaks kalendriaastaks riigieelarvega ja seostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava töötasu alammääraga. 2008. aastal ei või kuumäär olla väiksem kui 75% 2008. aasta kuupalga alammäärast ja alates 2009. aastast 100% eelmise aasta töötasu alammäärast. 2009. ja 2010. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär ühesugune (töötasu alammäär ei ole muutunud) 4350 krooni, seega tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks on 1436 krooni kuus (4350 * 33% = 1436)

2001-2005 

Sotsiaalmaksu kuumäär 700 Sotsiaalmaksu summa (kr) kuus 231 Sotsiaalmaksu summa (kr) kvartalis 693 Sotsiaalmaksu summa (kr) aastas 2772

2006 

Sotsiaalmaksu kuumäär 1400Sotsiaalmaksu summa (kr) kuus 462Sotsiaalmaksu summa (kr) kvartalis 1386Sotsiaalmaksu summa (kr) aastas 554

2007 

Sotsiaalmaksu kuumäär 2000Sotsiaalmaksu summa (kr) kuus 660Sotsiaalmaksu summa (kr) kvartalis 1980Sotsiaalmaksu summa (kr) aastas 7920

2008 

Sotsiaalmaksu kuumäär 2700Sotsiaalmaksu summa (kr) kuus 891Sotsiaalmaksu summa (kr) kvartalis 2673Sotsiaalmaksu summa (kr) aastas 10 692

2009 

Sotsiaalmaksu kuumäär 2008 kuupalga alammäärSotsiaalmaksu summa (kr) kuus 4350Sotsiaalmaksu summa (kr) kvartalis 1436Sotsiaalmaksu summa (kr) aastas 17 226

2010 

Sotsiaalmaksu kuumäär 2009 töötasu alammääreSotsiaalmaksu summa (kr) kuus 4350Sotsiaalmaksu summa (kr) kvartalis 1436Sotsiaalmaksu summa (kr) aastas 17 226

 SMS § 2 lg 21: "Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS-i § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt."

Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud SMS-i § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. TLS-i muutmise tulemusena 2002. aastal kaotati ära kohakaasluse mõiste, mistõttu tuli tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. 1. juulil 2009 jõustunud TLS enam tööraamatu pidamise kohustust ette ei näe. Seetõttu on SMS-is alates 1. jaanuarist 2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Kehtiva redaktsiooni kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest sotsiaalmaksu tööandja, kellele isik on esitanud avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvestamiseks. TuMS-i § 42 kohaselt peab iga töötaja valima välja ühe maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse.

SMS § 2 lg 22: "Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust."

2010. aasta 1. juulist on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga.

Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 2500 ja teine1500 krooni, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 941 krooni (4350-1500x33%) ja teine tööandja 495 krooni, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 1436 krooni kuus.Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.

2.3.2. Üldreegli erandid

SMS-i § 2 lõige 3: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:

1) töötaja puhul, kes on TLS-i §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul."

Oluline on, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt mitte igas kuus, vaid iga kuu eest. Maksustamisperioodiks, mil rakendatakse miinimumnõuet, on töösisekorrajärgne tasu väljamaksmise kuu (kuu, millal saabub töölepingus või töösisekorras määratud palgapäev).

Seaduse kohaselt peab tööandja töötaja või teenistuja kindlustuskaitse säilimiseks maksma sotsiaalmaksu ka juhul, kui töötaja või teenistuja on tasustamata puhkusel.

Täpsem sotsiaalmaksu arvestuse kord on kehtestatud rahandusministri 3. jaanuari 2003 määrusega nr 2. Kord annab võimaluse teha sotsiaalmaksu ümberarvestust ning seega vältida topeltmaksustamist. Kord puudutab kõigepealt neid töötajaid, kelle palk ei ületa 4350 krooni kuus. Sellisel juhul tekib igakuise arvestuse vajadus lähtuvalt 4350 kroonist. Töötaja puhul, kelle kuupalk ületab 4350 krooni, annab kord võimaluse erinevate maksustamisperioodide sotsiaalmaksu tasaarvestamiseks, et ei tekiks topeltmaksustamist.

SMS-i § 2 lõige 4 sätestab töötajate kategooriad, kelle puhul tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult tasult ja ei pea maksma töölepingulise töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (4350 kroonilt ehk 1436 krooni sotsiaalmaksu kuus). Selline sotsiaalmaksu maksmine toimub järgmistel juhtudel:

- töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;- töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;- töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5;- kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või teenistuja puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-i 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud;- töötaja või teenistuja puhul, kes saab pensioni Eesti riigilt tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Seisuga 1. jaanuar 2010 kehtivad sotsiaalkindlustuslepingud Ukraina, Kanada ja Venemaaga. Seega loetakse riikliku pensioni saajateks kõiki isikuid, kes saavad Eesti, Ukraina, Kanada ja Venemaa ning Euroopa Majanduspiirkonna riigi pensioni; 

Eelnimetatud juhtudel makstakse sotsiaalmaksu alati töötajale tegelikult makstud tasult, olenemata tasu suurusest.

Loe veel: „Tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus (2010. aasta 1. juuli seisuga)."

2.4. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad väljamaksed

Sotsiaalmaksuga ei maksustata töötajale, avalikule teenistujale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud SMS-i §-s 3 loetletud summasid või antud soodustusi, sealhulgas:

1) TuMS-i § 13 lõike 3 punktides 1–21 ning § 31 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud väljamakseid;

Punkti 1 kohaselt ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning välislähetuse päevaraha. Samuti teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid hüvitisi seoses isiku isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.

Kui nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärasid, siis maksustatakse piirmäära ületav osa sotsiaalmaksuga kui erisoodustus (SMS-i § 2 lg 1 p 7).

2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;

3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS-i) §-i 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;

Punkt 3 sätestab, et TTOS-i § 122 alusel makstavalt haigushüvitiselt ei maksa tööandja sotsiaalmaksu juhul, kui hüvitis ei ületa töötaja keskmist tasu. Hüvitiselt tuleb kinni pidada tulumaks.

Loe veel: „Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest".

4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 ning välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid;

5) töölepingu seaduse §-s 66 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist;

TLS-i § 66 kohaselt hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu:

- alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 - 28 = 7) eest makstav puhkusetasu- töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 66 krooni päevas (TLS-i §135). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, mille eest tasutakse 66 krooni päevas, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps

Punktis 5 loetletud hüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga ning deklareeritakse TSD lisal 1 koodi 14 all.

Loe veel: „Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest".

6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;

7) Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS-i § 6 lõigete 3 ja 5 tähenduses makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;

Punkt 7 vabastab sotsiaalmaksust mitteresidendile makstud tasu töö või teenuse eest töö- või võlaõigusliku lepingu alusel, juhul kui töökoht asub välisriigis.

8) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;

9) Riigikogu liikme staatuse seaduse §-de 30, 31, 33 ja 34 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;

10) kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel tehtavaid väljamakseid;

12) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb FIE-na välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;

Punktis 12 sätestatud regulatsiooniga välditakse välisriigi FIE Eestis saadud ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga topeltmaksustamist. Samuti on SMS-i § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud, et selliselt tasult ei maksa sotsiaalmaksu väljamakse tegija.

13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid.

Ravikindlustuse seadus sätestab isikule, kelle poolt vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu jäi kindlustuskaitset taotlev isik ilma ravikindlustushüvitisest, kohustuse hüvitada sellest tekkinud kahju. Sisuliselt ei ole selliste väljamaksete puhul tegemist sotsiaalmaksu objektiga, kuid praktikas on selles osas esinenud väärarusaamu.

Maksuhaldur on seisukohal, et sotsiaalmaksuga ei maksustata töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavaid hüvitisi, kuigi seda ei ole seaduse §-s 3 nimetatud. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte töötajale makstud palga ja muu tasuga, vaid tööülesannete täitmisel saadud vigastuse ja muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisega, mis ei ole oma olemuselt sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu objektiks on väljamaksed, mida tehakse füüsilisele isikule seoses aktiivse töö tegemisega. Seega ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele kapitalitulud (intressid, dividendid) ja muud passiivsed tulud (nt stipendiumid, pensionid saadud elatis jms, välja arvatud need stipendiumid ja pensionid, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga).

2.5. Töövõimetuspensionit saava töötaja tööandja sotsiaalmaksusoodustus

SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

Töötaja on isik, kes töötab mainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensionit saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.

Riik maksab töövõimetuspensionit saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS-i §-s 21 nimetatud kuumääralt (2010. aastal 4350 kroonilt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat summat (SMS-i § 6 lõige 3).

Loe veel: „Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni" ja „Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni".

(SMS-i § 9)

2.6. Tööandja sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine

Sotsiaalmaksu maksjal on järgmised kohustused:

- arvutada sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaks- esitada Maksu- ja Tolliametile deklaratsioon TSD koos lisadega maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks- kanda tasumisele kuuluvad maksusummad Maksu- ja Tolliameti pangakontole eelnimetatud kuupäevaks- anda isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tõend (vorm TSM) temalt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Isiku töölt lahkumisel antakse nimetatud tõend koos lõpparvega, pensioni taotlemiseks aga isiku nõudmisel

Sotsiaalmaksu arvestamiseks kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, st sotsiaalmaks arvestatakse maksustamisperioodil ehk kalendrikuul tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest on väljamakstud töötasu arvestatud. Töötasu arvestamise kuu võetakse aluseks ainult sotsiaalmaksu arvestamisel SMS-i § 2 lõikes 2 ettenähtud juhtudel, siis ei ole tegemist täieliku kassapõhise printsiibiga. Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vastava kuu deklaratsioonil.

Deklaratsioonide ja tõendi vormid ning nende täitmise kord on kinnitatud rahandusministri 8. jaanuari 2009 määrusega nr 1 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine."

Sotsiaalmaksu maksja deklareerib arvestatud sotsiaalmaksu järgmistel deklaratsioonivormidel:

1) vormi TSD põhivormil;2) vormi TSD lisal 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes";3) vormi TSD lisal 2 „Mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes";4) vormi TSD lisal 4 „Erisoodustused".

Deklaratsiooni TSD vorm koosneb kahest osast: A ja B. (koosneb 6 punktist) kajastatakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaks, ülekandmisele kuuluv kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. näidatud sotsiaalmaksu summas peab kajastuma kõigilt antud kuus tehtud väljamaksetelt ja SMS-i § 2 lõigete 2 ja 3 alusel arvestatud sotsiaalmaks. näidatakse füüsilistele isikutele maksustamisperioodil tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed.

Osal A

Osa A punktis 1

Osa A punktis 3

Nimetatud summad isikustatakse vormi TSD lisades 1 ja 2. Osa A punktide 1 ja 3 summad peavad olema vastavuses vormi TSD lisades 1 ja 2 näidatud summade kokkuvõtetega.

Osal B märgitakse andmed vormiga koos esitatud lisadelt. Real 1.2. ja 5.2. deklareeritakse maksustamisperioodil tehtud erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaks.

Sotsiaalmaks erisoodustustelt arvestatakse vormi TSD lisa 4 real 20 ja kantakse sealt osa B reale 1.2.Sotsiaalmaksu objektiks on nii erisoodustuste summa kui ka sellelt summalt maksumääraga 21/79 arvestatud tulumaks. Kuna erisoodustustelt makstud sotsiaalmaksu ei isikustata, ei deklareerita neid summasid ka vormi TSD lisadel 1 ja 2.

Vormi TSD täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

1) Käibemaksukohustuslane esitab deklaratsiooni vormi TSD igakuiselt, olenemata sellest, kas antud kuul väljamakseid tehti või mitte. Teised maksukohustuslased esitavad vormi TSD ainult nende kuude eest, mil neil on tekkinud maksukohustus tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse või kohustusliku kogumispensioni makse osas.2) Maksusummad deklaratsioonil ja selle lisadel märgitakse täiskroonides, kusjuures vähem kui 50 senti jäetakse ära ning 50 senti ja üle selle ümardatakse täiskroonini.3) Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu, mitte tasu arvestamise kuu. Näiteks, kui jaanuari töötasu arvestati välja 30. jaanuaril, kuid väljamakse tehti veebruaris, siis märgitakse deklaratsioonile maksustamisperioodiks veebruar (väljamakse kuu).

Vormi TSD lisa 1 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1) Lisa 1 esitatakse residendist füüsiliste isikute lõikes. Lisas 1 täidetakse iga füüsilise isiku kohta üks rida.2) Veerus 2 näidatakse isikukood. Lisal 1 on lubatud näidata ainult Eesti isikukoodi. Kui lisal 1 kajastub Eesti isikukoodideta isikuid, siis ei ole võimalik neid identifitseerida ja deklaratsioon, kus on kajastatud identifitseerimata isikud, loetakse vigaseks. Lisal 1 ei ole lubatud isikukoodi asemel sünniaega näidata.3) Kuna tööandjal, kes maksab töötajale töötasu alla 4350 krooni võib tekkida sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustus, siis ei pea lisa 1 veerus 4 kajastatud sotsiaalmaks alati võrduma 33% veerus 5 näidatud väljamaksete summast. Veerus 5 alati näidatakse tegelikult tehtud väljamakse summa (mitte miinimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev summa).

Kui võlaõigusliku lepingu alusel makstakse füüsilisele isikule tasu töö või teenuse eest, siis peab tasu maksja teadma, kas tasu saav füüsiline isik on äriregistrisse kantud FIE ja kas tasu on isiku ettevõtlustuluks või mitte. See asjaolu võiks olla kajastatud võlaõiguslikus lepingus. FIE register on avalik register. Tasu maksjal on võimalus kontrollida kas isik, kes osutab talle teenust on äriregistrisse kantud FIE x-tee kaudu. Kui tasu saaja on FIE ja tasu on tema ettevõtlustuluks, siis ei pea väljamakse tegija sellelt tasult sotsiaalmaksu arvestama. FIE ise maksab nii sotsiaal- kui ka tulumaksu oma ettevõtlustulult.