Euro tulekuga kaasneb Swedbanki makromajanduse analüütiku Maris Lauri sõnul hinnatõus, sest siinsed hinnad ühtlustuvad teiste liikmesriikide hindadega.
Väljavõte Maris Lauri kommentaarist tänasele lõplikule "jah"-sõnale euro kasutuselevõtuks.
Eesti puhul on palju räägitud sellest, et siin võib inflatsioon tulevikus liialt kõrgeks tõusta. See mure on arusaadav, sest Euroopa Keskpanga põhieesmärk on hinnatõusu hoidmine tagasihoidlikuna ehk allpool 2% ning isegi väike riik ei tohiks sellest palju kõrvale kalduda.
Objektiivsetel põhjustel osutub Eesti hinnatõus veel aastaid kõrgemaks kui Soomes või Saksamaal. Eelkõige on see seotud nn ühtlustumis- ehk konvergentsiprotsessiga, mille käigus ühes majandustsoonis olevate riikide paljud majanduslikud näitajad muutuvad sarnasemaks. See puudutab nii kaupade kui ka teenuste hindu, kuid ka sissetulekuid, palku ja heaolu.
Ühtlustumine on kiirem neil juhtudel, mil kaup ja teenus võib liikuda kergesti ühest riigist teise (nt elektroonika, naftatooted), ja aeglasem, kui liikumine võtab aega (nt tööjõud) või liikumist üldse ei toimu (nt kommunaalteenused).
Niisiis ei ole tulevane hinnatõus seotud euroga, vaid sellega, et aegamööda muutuvad meie hinnad sarnasemaks meie naabrite omadega. Kuid kindlasti leidub lühinägelikke ettevõtjaid, kes rahatähtede vahetamise käigus ja järel püüavad hindu tõsta, saamata aru, et nii peletatakse ostjad odavamat hinda pakkujate juurde. Hindade tõstmine ei suurenda ju raha hulka ostjate rahakotis ning nad jätavad siis järgmised ostud lihtsalt tegemata.
Seotud lood
Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin andis just mõni hetk tagasi oma Brüsselis Justius Lipiuse nimelises peakontoris meie europüüdlustele viimase lõpliku „jah-i“, mille tulemusena saab 1. jaanuaril 2011. Eestist seitsmeteistkümnes euroriik.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.