Swedbanki eraisikute investeerimistoodete valdkonnajuhi Ivar Raavi sõnul ei usalda Eesti inimesed eriti pensionisüsteemi. Samas on viimasel ajal just ettevõtted hakanud III samba vastu huvi tundma.
Raav usub, et uuest aastast, kui tööandja saab erisoodustusmaksuta - sotsiaalmaksu peab ikka tasuma - töötajale III sambasse pensionit koguma asuda, teatud elavnemine "sambaturul" tekib.
"Kuid kindlasti ei teki hüppelist kasvu. Ühelt poolt on inimeste usk pensionisüsteemi suhteliselt nõrk, teisalt ei tunnetata vajadust oma pensioniea eest hoolt kanda. Neid probleeme seaduseelnõu kindlasti kohe 1. jaanuarist ei lahenda," on Raav veendunud.
Tema hinnangul on Eestis veel pikk tee lühiajalise säästmise mõtte laiendamisest pikaajalisele säästmisele.
"Kuid aina rohkem on neid kliente, kes seda juba teadvustavad ning meie poole ka pöörduvad. Sealhulgas on aina rohkem tööandjaid, kes meie poole on pöördunud ning uurinud III samba võimaluste kohta," lisas valdkonnajuht.
Rahandusministeeriumil on Raavi meelest olnud mõnevõrra vastuoluline ülesanne: suurendada eelnõuga inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu ja samal ajal süsteemi ka populariseerida
"Seetõttu sisaldub eelnõus ka sätteid, mis ei pruugi inimeste huvi III samba vastu suurendada. Näiteks sobivuse hindamine ning absoluutse lae kehtestamine sissemaksetele, mida on võimalik maksustatavast tulust maha arvata," märkis Raav.
Tema sõnul on eelnõus ka küsitavusi.
"Näiteks miinimumsummade alandamine, sest 300 krooniseid osakute oste tehes kulub liiga suur osa tehinguga seotud kuludele ning tootlus peab olema protsentuaalselt suhteliselt suur ning sellega seoses ka riskid kasvavad; samuti kaheaastase müügikeelu kaotamine võib tekitada tulumaksupettuste ohtu," rääkis asjatundja.
Kas Swedbank kogub töötajatele III sambasse pensioni?
"Täna mitte. Küll aga teeme regulaarselt majasiseselt teavitustööd säästmise vajalikkuse kohta, sealhulgas pensionisüsteemi olemuse ja vajalikkuse kohta, et töötajad mõistaksid, et nad saavad oma tulevikku materiaalses mõttes ise paremaks muuta. Just praegu on meil käimas sisekampaania säästmise teemal," lisas Raav.
Autor: Kadri Paas, Rivo Sarapik
Seotud lood
Rahandusministeeriumi andmeil kaotasid kohustuslikud pensionifondid finantskriisi tulemusena kokku üle kolme miljardi krooni. Ministeeriumi analüüsi tulemusel on suurimad kannatajad tasakaalustatud fondid.
Uuest aastast võivad avatuma meelelaadiga ettevõtjad erisoodustusmaksu pelgamata töötaja soovi korral talle vabatahtlikku pensionisammast ehitama asuda.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.