RM: Eesti maksukoormus ELi madalaim

2008. aastal ulatus Eestis maksukoormus 32,2 protsendini SKPst, vähenedes 2007. aastaga võrreldes 0,1 protsenti. Otseste maksude osakaal SKPst kasvas 0,2 protsendi võrra eelkõige tänu füüsilise isiku tulumaksu osakaalu kasvule. Juriidilise isiku tulumaksu osakaal jäi samale tasemele.

Sotsiaalkindlustusmaksete osakaal SKPst kasvas ühe protsendi võrra peamiselt sotsiaalmaksu laekumise suurenemise tõttu. Käibemaksu laekumise vähenemine tõi kaasa kaudsete maksude osakaalu vähenemise kokku 1,4 protsendi võrra SKPst.

Mitmete ühekordsete asjaoludele tõttu, nagu II samba maksete peatamine, aktsiisikaupade varumine, suurenes maksukoormus Eestis 2009. aastal 36,4 protsendini SKPst. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab siinne maksukoormus nii käesoleval kui ka järgnevatel aastatel taas vähenema.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on maksukoormuse tase Eestis madalamate hulgas. Kui kaudsed maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed on EL keskmise taseme läheduses, siis otseste maksude osakaal on EL keskmisest oluliselt väiksem. Põhjuseks eelkõige juriidilise isiku tulumaksusüsteemi eripärad teiste liikmesriikidega võrreldes.

Kõrgeima maksukoormusega EL riigid olid 2008. aastal Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 48,2 ja 47,1 protsenti SKPst. Madalaima maksukoormusega riik oli 2008. aastal Rumeenia, kus maksukoormus ulatus 28 protsendini SKPst. Alla 30 protsendi SKPst oli maksukoormus veel Lätis (28,9 protsenti), Slovakkias (29,1 protsenti) ning Iirimaal (29,3 protsenti).

Võrreldes 2000. aastaga on suurim langus maksukoormuses 2008. aastal toimunud Slovakkias, kus koormus langes 5 protsendipunkti võrra (34,1 protsendilt 29,1 protsendile). Eestis suurenes maksukoormus sama aja jooksul 1,2 protsendipunkti võrra (31 protsendilt 32,2 protsendile). Üheteistkümnes liikmesriigis on maksukoormus võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga tõusnud, suurim kasv on olnud Küprosel (30 protsendilt 39,2 protsendile) ning Maltal (28,2 protsendilt 34,5 protsendile).