Käibemaks: Riigikohus  tegi maksumaksja jaoks positiivse lahendi

Nimelt tegi Riigikohtu halduskolleegium 16.juunil 2010 maksumaksjale positiivse otsuse käibemaksuarvestust puudutavas haldusasjas nr 3-3-1-36-10.

Riigikohtu otsus näitas, et maksumaksja võib leida vaidluse korral abi käibemaksudirektiivist. Kui tekib käibemaksuvaidlus, tuleks kindlasti uurida, kas käibemaksuseaduse sätted on ikka kooskõlas käibemaksudirektiiviga. Nii mõneski olukorras see nii ei ole. Vastuolu aitab maksumaksja kasuks lahendada direktiivi otsekohaldamine.

Vaidluse tekitas maksustatava käibe deklareerimata jätmine 2007. a ja 2008. a kinnisvaraarendaja poolt, kelle äri seisnes ostetud kinnistute arendamises ja väärtustamises kruntide müümise eesmärgil. Vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks kinnistule seadis maksumaksja kohaliku vee-ettevõtja kasuks isikliku kasutusõiguse, mis oleks tulnud maksuhalduri hinnangul käibemaksuga maksustada, sest isikliku kasutusõiguse seadmist ei saa võrdsustada kasutusvalduse seadmisega ja seetõttu polnud maksuvabastuse rakendamine käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p-i 2 alusel võimalik. Samuti oleks tulnud arendaja poolt maksustada käibemaksuga siderajatiste tasuta üleandmine sideettevõtjale 2008. a kehtinud käibemaksuseaduse § 12 lg 4 alusel, lähtudes arendaja poolt tehtud otsestest kulutustest.

Riigikohus leidis, et ka asjaõiguslike instituutide olemuse hindamisel tuleb arvestada tehingu majanduslikku olemust ja sisu. Seetõttu pole juhul, kus isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, põhjust eristada käibemaksuga maksustamise seisukohast isikliku kasutusõiguse seadmist kasutusvalduse seadmisest.

Kuna kasutusõiguse ala anti vee-ettevõtja valdusse lepingu sõlmimisest, siis oli ekslik maksustada ka käivet, mis tekkis valdamisega seotud isikliku kasutusõiguse seadmisel. Seega käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p-s 2 sätestatud käibemaksuvabastus kohaldus ka isikliku kasutusõiguse puhul.

Siderajatiste tasuta üleandmise maksustamise osas leidis Riigikohus, et maksubaasi korrigeerimisega käibemaksuseaduse § 12 lg 4 alusel kohaldas maksuhaldur Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevat sätet ja direktiivi otsekohaldamine oli põhjendatud. Vastuolu põhjustas omakorda asjaolu, et Eestis jäeti direktiiviga 2006/69/EÜ vastuvõetud muudatused, mis puudutasid tehinguväärtuse korrigeerimise erinorme, õigeaegselt, s.t. 1. jaanuariks 2008, üle võtmata.

Direktiivi vastava sätte kohaselt poleks maksuhalduril olnud võimalik tehinguväärtust korrigeerida, s.t. suurendada, olukorras, kus tehing teostati mitteseotud isikute vahel. Arendajat ei saanud aga lugeda sideettevõtjaga seotud isikuks. Vaidluse aluseks olnud käibemaksuseaduse § 12 lg 4 tühistati ja asendati uue, direktiiviga kooskõlas oleva sättega, alles alates 1. jaanuarist 2009.  

Riigikohus rõhutas, et Eesti õiguse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega tuleks eelistada Eesti õiguse tõlgendamist võimalikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, ja olukorras, kus kooskõlaline tõlgendamine pole võimalik, tuleb jätta Eesti õigus kohaldamata ja tingimuste täitmise korral kohaldada Euroopa Liidu direktiive otse.  

Autor: Lemmi Kann, Ain Veide