Töötamine Soomes: kuhu maksta maksud?

Tutvustame allpool üldiseid maksustamise põhimõtteid juhul kui Eesti elanik, kelle tööandja on Eesti residendist äriühing, täidab oma tööülesandeid Soomes. 

Sotsiaalmaksud ja -kindlustus

Sotsiaalmaksu tasumist ja sotsiaalse kindlustuse tagamist reguleerib Euroopa Liidus Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71 (* - vaata selgitust allpool - toim.).  Selle määruse II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega Euroopa Liidu piires või juhul, kui tema tööandja registreeritud esindus või tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus inimene töötab.

Määruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Liidu sees liikuvatele töötajatele kehtib vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, seda nii maksude ja maksete tasumise kui ka pensionide ja hüvitiste väljamaksete osas.

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks on inimese töökoha füüsiline asukoht ehk liikmesriik, kus tööd tehakse. Kui Eesti tööandja maksab palka töötajale, kes täidab tööülesandeid teises EL liikmesriigis, siis üldreeglina peab ta maksma sellelt palgalt sotsiaalkindlustusmakseid töökohariigi seadusandluse alusel.

Kui inimene elab Eestis, aga töötab Soomes, kohalduvad talle Soome sotsiaalkindlustuse seadused, sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed tuleb tasuda Soome.

Antud reeglist on mitmeid erandeid, kuid tutvume lühidalt lähetuse sätetega.

Kui Eestis tegutsev tööandja lähetab piiratud ajaks teise Euroopa Liidu liikmesriiki oma töötaja, kelle alalise töö tegemise koht on Eestis, mistõttu on ta kindlustatud Eesti seadusandluse järgi, siis on lähetuse kestel töötaja jätkuvalt kindlustatud Eestis ehk riigis, kus ta tavaliselt töötab. Seega jätkatakse selle töötaja eest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete (töötuskindlustus, kogumispension) maksmist Eestis. Selleks, et mitte maksta makse liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, peab tööandja taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi E101 väljaandmist (EN määruse 1408/71 art 14 (1) (a)). (** - vaata selgitust allpool - toim.)

Vorm E101 tõendab Soome pädevatele asutustele, et see inimene on lähetatud töötaja, kes allub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile, kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Eestis, mitte Soomes.

Kui vormi E101 ei ole, kohalduvad töökohariigi ehk Soome seadused ja sotsiaalmaksu ning muid sotsiaalkindlustuse makse tuleb tasuda ainult Soome.

Tulumaks

Eesti ja Soome on sõlminud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis ei tähenda, et Eesti elanike palgatulu maksustamine tulumaksuga Soomes oleks keelatud. Eesti ja Soome on nimetatud välislepinguga kokku leppinud, millises ulatuses millise riigi seadused töötamisest saadud tulu maksustamisele kohalduvad, kui ühe riigi maksuresident töötab teises riigis.Töötasu võib olla maksustatud nii Eestis kui Soomes, olenevalt konkreetsest olukorrast.

   • Kui töötaja viibib Soomes vähem kui 183 päeval kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb kalendriaastal ja Eesti tööandjal ei teki püsivat tegevuskohta Soomes, maksustatakse Soome lähetatud Eesti töötaja palk tulumaksuga ainult Eestis.   • Kui Eesti tööandjal tekib Soomes püsiv tegevuskoht, maksustatakse töötaja palgatulu Soomes ka juhul, kui töötaja viibib seal vähem kui 183 päeval.Eestis võetakse välisriigis tasutud tulumaks arvesse.Kui tulumaksu summa oli väiksem kui Eesti seaduste alusel arvutatud tulumaks, maksab töötaja Eestis juurde vahe.   • Kui Eesti tööandjal püsivat tegevuskohta ei teki, kuid töötaja viibib Soomes vähemalt 183 päeval kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb kalendriaastal, maksustatakse töötasu Soomes.Eesti residendist töötaja on kohustatud ka siis väljamakse Eesti tuludeklaratsioonis deklareerima, kuid Soomes maksustatud palgatulu on Eestis maksuvaba.   • Kui tegemist on tööjõu rendiga, mil tööülesandeid jagab ja tööd kontrollib tegelikult Soome resident, maksustatakse töötasu esimesest päevast Soomes ka juhul, kui töötaja viibib seal lühema perioodi kui 183 päeva 12 kuu jooksul. Olenevalt tööperioodi pikkusest on palgatulu Eestis maksuvaba või tuleb juurde tasuda vahe, mille võrra Soome tulumaks on väiksem Eesti maksust.Eesti residendist tööandja ei ole kohustatud välisriigis töötavale isikule tehtud palgaväljamakselt Eestis tulumaksu kinni pidama, kui   • tööandjal on Soomes tekkinud püsiv tegevuskoht ning töötajale tehakse väljamakse püsiva tegevuskoha kaudu või   • tööandjal on välisriigi maksuhalduri tõend, et töötaja on selle palga tulu osas välisriigis maksukohustuslane.Eesti residendist töötajal säilib Eestis välisriigis teenitud tulude deklareerimise kohustus, seda isegi juhul, kui välisriigis tasutud summalt tulumaksu Eestis juurde tasuma ei pea. Eestis ei maksustata välisriigis teenitud palgatulu tulumaksuga juhul, kui töö on toimunud välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning välisriigis on nimetatud tulu maksustatud ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tasutud tulumaksu summa.

Lähetus

Lähetuse päevaraha maksuvabastuse kohaldamist ei reguleerita Eesti ja Soome vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepinguga ega EN määrusega 1408/71 sotsiaalkindlustuse kohaldamisest, see on sätestatud siseriiklike seaduste ja määrustega. Eestis lähtutakse tulumaksuseaduse § 13 lg 3 punktidest 1 ja 11, sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktist 1 ning Vabariigi Valitsuse määrustest „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord” ning “Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”.

Eesti tööandja poolt Soome saadetud töötajate puhul on probleem selles, et tihti pole tegemist sisulise lähetusega: inimeste tegelik töökoht ongi vaid Soomes, tegemist ei ole ajutise eemalviibimisega tavapärasest töökohast. Samas on töötajad vormistatud lähetusse ja makstakse maksuvabalt lähetuse “päevaraha”.

Kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud Eesti tööandja palvel töötajale vormi E101, mis kinnitab, et töötaja suhtes kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusskeem, ei tähenda see automaatselt lähetuse päevaraha maksuvabastuse õigustatust.ning autojuhtidele makstava maksuvaba päevaraha kohta.

Juhul, kui töötamise sisu ei vasta lähetusele, pole õigustatud lähetuse päevaraha maksuvabastuse kohaldamine. “Päevarahaks” nimetatud summa maksustatakse tulu- või sotsiaalmaksuga osana töötasust riigis, kus ülejäänud töötasu (lähtudes ülaltoodud põhimõtetest, reeglina töö tegemise riigis).  Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendid tööjõu vahendamise ja lähetuse

Kuna siinkohal on tegemist vaid üldise tutvustusega ja konkreetsel juhul oleneb maksustamine paljudest asjaoludest, soovitame täiendava info saamiseks pöörduda Eesti või Soome maksuhalduri poole. 

*   Alates 1. maist 2010.a reguleerivad rändtöötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid varem kehtinud EL Nõukogu määrusi nr 1408/71 ja 574/72. ** Alates 1. maist 2010 on EL liikmesriigist teise EL liikmesriiki lähetamisel kasutusel vorm A1.

 

Autor: Lemmi Kann, Merje Roomet