Keskmise brutokuupalga langus aeglustus

Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendat kvartalit järjest, ent I kvartalis langus aeglustus. 2009. aasta I, II, III ja IV kvartalis oli langus vastavalt 1,5%, 4,4%, 5,9% ja 6,5%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes I kvartalis 2,6%. 2009. aasta I, II, III ja IV kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5%, 4,1%, 4,9% ja 4,6%.

Märtsi lõpu seisuga oli palgatöötajaid 11,3% vähem kui 2009. aastal samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam töötlevas tööstuses (4,1%) ja langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (26,9%).

Finants- ja kindlustustegevuse suur palgalangus on tingitud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude osatähtsuse tunduvast vähenemisest võrreldes 2009. aasta I kvartaliga.

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (1,7%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (19,6%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 11 647 krooni, veebruaris 11 749 krooni ja märtsis 12 196 krooni.

2010. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 122 krooni ja tunnis 107,43 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 2,4% ja 4,3% 2009. aasta I kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (4,0%) ja langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (27,6%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam haldus- ja abitegevuses (2,4%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (29,6%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal on valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.