Mullu rekordarv töövaidlusi

„Selle põhjuseks on eelkõige majanduse kehv olukord, mis mõjutab otseselt ettevõtjate - tööandjate majandustegevust. Kui töö kipub väheseks jääma, on tagajärg töötajate jaoks alati üks – tööd ei ole ja  töötasu ei maksta, " rääkis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

Tööandjate jaoks tähendab see karmi otsust vähendada töötajate arvu, kuid sageli on olukord selleks hetkeks juba nii halb, et raha lõpparve maksmiseks ei ole. Nii ongi töötajad sunnitud pöörduma TVK-sse, selgitas Siitam töösuhetes eelmisel aastal maad võtnud keerulist olukorda.

6172 esitatud töövaidlusavaldustest esitati töötajate poolt ning sagedasemad nõuded olid töötamise ajal maksmata palga ning maksmata lõpparve kohta. Siitami sõnul on rahalised nõuded töövaidlustes teiste nõuetega võrreldes olnud alati arvukamad.

„Töösuhetes on töötaja jaoks teatud tingimused olulisemad kui teised. Sinna  kuuluvad kindlasti töötasu ja töö sisu. Kui töötasu väheneb või selle maksmisega viivitatakse, mõjutab see oluliselt töötaja toimetulekut.“ kommenteeris Siitam esitatud nõuete sisu.

Tööinspektsiooni 2009. aastat kokkuvõtvad numbrid näitavad olulist langust tööõnnetuste arvus. Kui 2008. aasta lõpus sai kokku lugeda 4973 juhtunud tööõnnetust, siis eelmisel, 2009. aastal, toimus 2927 tööõnnetust ehk tervelt 28,1 % vähem. Oluliseks näitajaks on selles tööinspektsiooni töövaldkonnas just langenud raskete tööõnnetuste arv, mida võrreldes 2008. aastaga juhtus 2009. aastal 594 ehk 353 võrra vähem (langus 37,3%).

„Tootmismahud ja –intensiivsus on langenud eelkõige ehituses ja töötleva tööstuse tegevusalades, kus varasemalt on juhtunud enim tööõnnetusi. Ka kõige rohkem inimesi on töö kaotanud just mainitud valdkondades ja nende asjaolude tulemuseks ongi tööõnnetuste arvu langust,“ ütles tööinspektsiooni peaspetsialist-analüütik Krista Vaikmets.